Eile Brüsselis toimunud Euroopa Liidu transpordiministrite kohtumisel arutasid liikmesriigid Euroopa Komisjoni plaanitavat ettepanekut, mis näeks ette 2030. aastast ettevõtete kiirendatud ülemineku nullheitega sõidukitele. Eesti koos mitme teise liikmesriigiga sellise ettepaneku esitamist ei toeta.
„Eesti ettevõtjad on nutikad ja lähtuvad oma otsustes ratsionaalsetest tulu-kulu analüüsidest. Elektriautode soetushind on sisepõlemismootoriga autodega üha sarnasem ning jooksvad kulud selgelt odavamad. See tähendab, et üleminek elektriautodele toimub juba turu loogika järgi ja me ei pea seda uue regulatsiooni ja eesmärkidega täiendavalt kiirendama,” märkis taristuminister Kuldar Leis.
Ministri sõnul on elektriautode laiem kasutuselevõtt kliimaeesmärkide täitmise oluline eeldus, kuid tempo ei saa muutuda üleöö. „Kokkulepitud plaanide muutmine looks olukorra, kus ettevõtted peaksid tänases majandus- ja julgeolekuolukorras võtma enda kanda märkimisväärse lisakoormuse. Seepärast on oluline, et komisjon hindaks ettepaneku mõju põhjalikult, enne kui sellega edasi liikuda."
Kohtumisel arutati ka isiklikele kergliikuritele ühtse Euroopa Liidu raamistiku loomist, mis aitaks praegu riigiti erinevad ohutus- ja kvaliteedinõuded kooskõlla viia. Eesti toetas algatust ja rõhutas, et ühtne lähenemine looks turul selguse, vähendaks halduskoormust ning tagaks paremad ja ohutumad lahendused nii tootjatele kui kasutajatele. Teema haakub ka Eestis peetavate aruteludega kergliikurite regulatsiooni täpsustamise üle.
Kohtumisel lepiti kokku ka tehnoülevaatuse reeglite uuendamises. Ühe muudatusena saab tehnoülevaatust edaspidi teha lisaks koduriigile ajutiselt teistes liikmesriikides. Samuti liigutakse selle poole, et sõiduki dokumendid, sealhulgas juhiluba, registreerimistõend ja tehnoülevaatuse tõend oleksid tulevikus digitaalsed ning need kehtivad ühtemoodi terves Euroopas.
Lisaks arutasid transpordiministrid Ukraina toetuseks kavandatavat transpordifondi, mis koondaks rahastust riigi kiireloomuliste tsiviiltranspordi vajaduste katmiseks ning toetaks väikese ja keskmise mahuga projekte. Eesti hinnangul on toimiv transporditaristu Ukraina vastupanuvõime jaoks hädavajalik ning algatusega tuleb kindlasti edasi liikuda.
Allikas: Kliimaministeeriumi 05.12.2025 pressiteade
