Kliimaministeeriumi tellitud värske uuring näitab, et ravimite ja kosmeetika eemaldamiseks vajalik neljas puhastusaste maksab Eestile varasemate prognoosidega võrreldes poole vähem. Kuna põhilise kulu katavad „saastaja-maksab“ põhimõttel ravimi- ja kosmeetikatootjad, kerkib veeteenuse hind tarbijale tulevikus vaid mõne sendi võrra kuupmeetri kohta.

Kliimaministeeriumi tellitud ja Aqua Consult Baltic OÜ läbi viidud analüüs hindas 50 aasta investeeringu- ja opereerimiskuludeks kokku ligikaudu 100 miljonit eurot. Varasemalt hinnati kulusid suurusjärku 100–200 miljonit.

„Puhas vesi on meie ühine vara ja vastutus. Meie eesmärk on tagada, et ka järgmised põlvkonnad saaksid kasutada puhtaid veekogusid ja joogivett. Ekspertide hinnangul on tõhus reoveepuhastus alati soodsam kui hilisem keskkonna- ja tervisekahjude likvideerimine,“ ütles taristuminister Kuldar Leis. „See uuring on hea uudis nii keskkonnale kui ka rahakotile. Mikrosaasteainete eemaldamine on investeering meie kõigi tulevikku.“
 

Praegused puhastid ei suuda reoveest eemaldada mikrosaasteaineid – ravimijääke (eriti antibiootikume, valuvaigisteid ja hormoonpreparaate) ning kosmeetikakemikaale. Igal aastal satub Läänemerre hinnanguliselt 1800 tonni ravimijääke. Ravimijäägid reovees soodustavad antimikroobsetele toimeainetele resistentsete bakterite teket, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul üks suurimaid globaalseid terviseohte. Saasteained põhjustavad kaladel paljunemishäireid ja hormonaalseid muutusi, mis ohustab meie kalavarusid ja jõuab toiduahela kaudu tagasi inimeseni.
 

Vastavalt Euroopa Liidu asulareovee direktiivile peab 80 protsenti kuludest katma ravimi- ja kosmeetikatootjad läbi laiendatud tootjavastutuse süsteemi ning Eesti liigub edasi põhimõttega, et 20 protsenti kuludest kantakse veeteenuse hinda.

„Tavatarbija jaoks tähendab see vee hinna tõusu hinnanguliselt vaid 2–12 senti kuupmeetri kohta, sõltuvalt konkreetse puhasti suurusest. Vee hind tõuseb kõige varem 2033. aastal,“ selgitas Kliimaministeeriumi veeteenuse valdkonna juht Katrina Lang.

Uuringus analüüsiti 19 Eesti reoveepuhastit. Kindlasti tuleb neljas puhastusaste rajada Tallinna ja Tartu reoveepuhastitesse, keskmiste puhul sõltub vajadus riskihindamisest. Vastav riskihindamine viiakse läbi hiljemalt 2030. aasta lõpuks.

Ravimi- ja kosmeetikatootjad peavad 2028. aasta lõpuks looma tootjavastutusorganisatsiooni , et vajalike investeeringute jaoks vahendeid koguda. Uue puhastusastme juurutamine puhastites on etapiviisiline, esimesed reoveepuhastid peavad uue puhastusastme juurutama hiljemalt 2033. aasta lõpuks. Kõikidel suure ja keskmise suurusega puhastitel peab vastav puhastusaste valmima hiljemalt  aastaks 2045.

Järgmise sammuna tellib Kliimaministeerium uuringu, mille käigus analüüsitakse muuseas, milline võiks olla mikrosaasteainete puhastamise süsteemi sotsiaalmajanduslik mõju ravimite ja kosmeetikatoodete turule.

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade