Leivaliidu tegevdirektor tunnistas, et tal teeb meele kurvaks teadmine, kui palju inimene aastas leiva peale kulutab.

«Kui korrutada seesama 25 kilo keskmise põrandaleiva kilohinna ehk 20 krooniga, teeb see leiva peale kulutatavaks summaks 500 krooni aastas, mis on suhteliselt väike summa,» nentis ta. «Kui me tahame, et väiketööstused tagasi tuleksid, peab see summa olema tunduvalt suurem.»

Kimber on nõus, et kõige vähem tarbivad leiba endiselt noored, kel on palju muid maitsvaid ahvatlusi. Seepärast proovitakse nende suhtumist leivasse mitmesuguste ettevõtmistega muuta.

Leivanädalast võtavad koolid ja lasteaiad Kimberi sõnul usinasti osa ning suuri lootusi paneb ta ka koolileiva programmile, mis on kenasti käivitunud.

Võõrad maitsed ei võlu

Kui vahepeal olid eestlaste seas väga populaarsed mitmesugused teraleivad ja muud meile uudsed leivasordid, siis nüüd on inimesed Arnold Kimberi hinnangul pöördunud tasapisi tagasi vanade sortide juurde.

«Eks selleks ole ikka propagandat ka tehtud, kas või presidendiproua Evelin Ilves. Aga inimesed hakkavad ise ka aru saama, et puhas rukkileib on kõige tervislikum. Teraleib ja muu selline on eksootika,» kõneles ta.

Peale rukkileiva on leivaliidu tegevdirektori jutu järgi populaarsust kogumas täisterajahust vormileib, mis nõukogude ajal oli enim levinud ning mida kiputi halvustavalt seakeeksiks nimetama, sest leib oli jõusöödast odavam ja kolmandik vormileivast söödeti loomadele.

Kimberi sõnul on eestlaste suhtumine leivasse olnud ka taasiseseisvusperioodil konservatiivne ja välismaa moode pole nad omaks võtnud. Pigem on pidanud väljast tulnud tootjad kohanema siinse maitsega.

«Kui Fazer Eesti turule tuli, katsetas ta soomlastele sobivate toodetega, aga eestlane ei võtnud kuivikute söömist omaks. Muidugi on ka näkileibadel oma koht, aga eestlane tahab ikka tavalist rukki- või peenleiba,» rääkis Kimber.

Leivatööstus on tema hinnangul aga sedavõrd konservatiivne valdkond, et siin ei saa niimoodi maitsetega mängida nagu piima- või joogitööstuses, kus tullakse turule üha eriskummalisemate maitsetega. «On siingi nišitooteid, kuid neid on vähe. Küll käib kõva tootearendus ning uute variantide otsimine saiatoodete, pirukate ja kookide osas.»

Märgistus eksitab veidi

Natuke teeb Arnold Kimberile muret meie pakendimärgistus, mis võib jätta inimesele leiva koostisest vale mulje.