Viktor Sartakov: „Põllumeeste Keskliidu nõukogu ja maaelu arengu nõukogu kohtumisel viibis ka tolliameti esindaja, kes polnud sinise kütuse kaotamise vastu. Vastav kokkulepe tuleks saavutada rahandusministeeriumiga."

Nii kaoks ära sinise kütuse värvimine, tema pesemine happega (solkimine), et taas üle minna valgele kütusele nagu naaberriikides.

„Mõnes välisriigis on nii: aktsiisivaba kütust arvestatakse põllumaahektari kohta 120 ja köögiviljakasvatuses 200 liitrit hektari kohta," tõi Viktor Sartakov näite. 2008. aastaks enam muutusi rakendada ei saa, ehk aga jõuab midagi teha 2009. aastaks.

Riigi käes on 800 000 hektarit erastamata maid

Et maa müüdaks otsesele kasutajale, kohalikule tootjale, võimalikult normaalse hinnaga või pikendataks ajutist kasutust – see on põllumeeste soov. Kui maa müüakse välis- või kinnisvarafirmadele, peab (kui saab!) tootja selle edaspidi ülikallilt tagasi ostma.

Riigikogu maaelukomisjon lubas maaküsimustes teha koostööd Keskkonnaministeeriumiga ja arutada seda teemat detsembrikuus.

Loomsete jäätmete vedu on kallis

Loomsete jäätmete veokuludest Väike-Maarjasse maksab riik oma eelarvest kinni 50 ja utiliseerimiskuludest 75%. Auto ei sõida aga jäätmekäitluskeskusesse alati täislastiga. Tehnoloogiline protsess (häirib näiteks spetsiifiline lõhn) jäätmekäitlustehases on lõpuni viimata. Et selleni jõuda, on vaja veel investeerida 50-60 miljonit kr.

„Ei riik ega maatootja jõua seda kompenseerida," ütles Viktor Sartakov ja lisas, et jäätmekäitlusseadus tuleks uuesti üle vaadata. „Kindlasti peaksid sinna jõudma ohtlikud jäätmed, näiteks ajud, surnult sündinud väike vasikas aga sellist keskkonnaohtu endast ei kujuta," märkis Viktor Sartakov.

Kuidas hüvitada looduskahjusid

Tänavu oli hea aasta, aga aastad pole vennad. Ilmaennustajad lubavad lähiajal sadu. Raps ei ole veel mõnel pool koristatud. Praegune looduskahjude hüvitamise süsteem kaotab kehtivuse 31. detsembrist 2007.

Kuidas looduskahjusid kompenseerida, see küsimus kerkis üles arutlustes maaelukomisjoniga ja maaelu arengu nõukoguga. Kas hüvitada kahjud riiklikult – riik on nõus selleks otstarbeks igal aastal eraldama 50 miljonit. Kas teha seda siis ühistuliselt või kolmepoolselt – riik, kindlustusfirma ja tootjad? Looduskatastroof võib tulla 6-7 aasta järel ning tootja peab sellist maksmist, mil ta mitu aastat looduskahjude fondi investeerinud, sealt midagi tagasi saamata, ülearuseks kuluks.

Kuidas looduskahjusid hüvitama hakatakse, on veel lahtine. Kindlasti ei tohiks see sõltuda sellest, millised erakonnad parajasti võimul on.

Kaup kallineb

Teraviljahind lasti tänavu vabaks, mis otseselt tähendab, et toidukaup läheb kallimaks. Piima hind on tõusnud ja liha hind tõuseb peagi, sest sööt läheb kallimaks.

Toiduainete hinnad Euroopas on võrdsustunud või võrdsustumas, aga nn vanad riigid saavad võrreldes hilisemate Euroopa Liiduga ühinejatega jätkuvalt mitu korda suuremat toetust.

Allikas: ajaleht Nädaline 28.09.2007.