Riikliku Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioon ja Raplamaa keskkonnateenistus korraldasid neljapäeval seminari, millega tähistati 70 aasta möödumist esimeste loodusobjektide kaitse alla võtmisest Rapla maakonnas.

Keskkonnainvesteeringute keskuse finantseeritud üritus oli mõeldud kõigile asjahuvilistele, kuid korraldajate väikeseks pettumuseks olid kohale tulnud põhiliselt keskkonnaametnikud.

Seminari avasõnad ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regiooni direktor Riho Männik. Tema soov oli, et 70 aasta pärast räägitaks juba tänastest looduskaitsjatest, mida nemad looduse heaks teinud on, nii nagu seminaril räägiti nende eelkäijatest.

Teenekas looduskaitsja Tiit Petersoo tegi põhjaliku ja värvika ülevaate looduskaitse ajaloost Eestis. Tema jutust jäi kõlama mõte, et seda, mida tuntakse ja armastatakse, kaitstakse ka ilma seadusteta. Kui loodust on vaja kaitsta seaduste abil, tähendab see, et inimesed on loodusest võõrandunud. "Juba nõukogude ajal kirjutas professor Viktor Masing, et tänapäeval õpitakse ülikoolides seda, mida vanasti teadis iga karjapoiss," ütles ta. Oma kõne lõpetas ta paradoksiga, et kolme aasta pärast võiks tähistada looduskaitse 90ndat aastapäeva Raplamaal. Nimelt päästis Ants Laikmaa pöördumine siseministri poole ja tema kirja avaldamine Päevalehes 1920. aastal Vigala mõisa allee lehised ja tammed maharaiumisest.