Kliimaministeerium saatis ministeeriumitele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuete eelnõu. Sellega ajakohastatakse puurkaevude ja salvkaevude rajamise reegleid, et tagada inimestele ohutu joogivesi ka tulevikus.

„Valesti rajatud puurkaev võib saastada põhjavee, mida ümbruskonna inimesed iga päev joovad. Selle tagajärjed võivad olla pöördumatud ja kahju peab kinni maksma tellija ise. Uute nõuetega muudame ehitamise reeglid ja järelevalve selgemaks, et iga rajatav kaev kaitseks põhjavee kvaliteeti, mitte ei seaks seda ohtu,“ ütles taristuminister Kuldar Leis. „Lisaks väheneb bürokraatia. Kui praegu peavad kohalikud omavalitsused Keskkonnaametiga kooskõlastama kõik projektid, mida on aastas ligi 1200, siis alates järgmisest aastast on kooskõlastust vaja vaid suurema mõjuga projektidele,“ lisas Leis.

Määruse eelnõu koostamisel andsid panuse ka Eesti Geoloogiateenistuse eksperdid. Asutuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia juhataja Andres Marandi sõnul on viimastel aastatel sagenenud nii inimeste kui ka omavalitsuste pöördumised Eesti Geoloogiateenistuse poole, kus küsitakse hinnangut puurkaevude rajamise kvaliteedi ja ohutuse kohta. „Sageli selgub, et tellijate ja puurijate arusaamad puurkaevu ehitusest, eriti manteltoru tsementeerimisest, mille eesmärk on isoleerida avatud põhjaveekiht maapinnalähedastest kihtidest, on erinevad. Sellest tekivad hiljem probleemid nii vee kvaliteedis kui ka järelevalves,“ selgitas Marandi.

Eelnõus täpsustakse seniseid nõudeid nii projekteerijale, puurijale kui ka kaevu tellijale. Enne puurkaevu projekteerimist peab projekteerija käima objektil kohapeal, valima puurkaevu asukoha koos tellijaga ning veenduma, et läheduses ei ole põhjaveele ohtlikke reostusallikaid. Suurema veevõtu või rohkem kui 50 inimese teenindamise korral tuleb juba projektis hinnata kavandatava põhjaveekihi sobivust joogiveeks ning vajaduse korral arvestada veetöötlusseadmete paigaldamisega.

Eelnõus täpsustatakse nõudeid puurkaevu ja -augu konstruktsioonile ning sätestatakse ühtsed tingimused kõigile puurimismeetoditele. Puurkaevu rajamisel kasutatav tehnoloogia peab olema selline, mis võimaldab iga puurimismeetodi puhul võrdse usaldusväärsusega kontrollida, kas manteltoru ümbrus on ühtlaselt tsementeeritud ja põhjaveekihid on üksteisest isoleeritud.

Oluline muudatus puudutab ka andmete liikumist registrite vahel. Pärast määruse jõustumist käivitatakse puurkaevude ja -aukude andmete automaatne andmevahetus Ehitisregistri ja Eesti looduse infosüsteemi vahel. See muudab puurkaevude ehituslubade ja -teatiste menetlemise kiiremaks, vähendab ametnike käsitsi andmesisestust ning tõstab andmete kvaliteeti.

Määruse jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile 2026. Puurimismeetodite osas kehtestatud nõuded hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2028, et anda puurimisettevõtetele aega oma tehnika ja töövõtted nõuetega kooskõlla viia.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Allikas: Kliimaministeeriumi 25.11.2025 pressiteade