Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeerium tutvustasid 21. novembril Euroopa Komisjonile esitatud loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemusi perioodi 2019−2024 kohta.
Iga kuue aasta järel koostavad kõik Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid vormikohase aruande loodusdirektiivi liikide ja elupaikade ning linnudirektiivi liikide kohta. Seekordne ülevaade on järjekorras juba neljas. Loodusdirektiivi aruanne hõlmab 99 looma- ja taimeliiki ning 60 elupaigatüüpi ning linnudirektiiv käsitleb 225 pesitseva, 48 läbirändava ja 36 talvituva liigi asurkonda.
„Hinnangud põhinevad seiretel ja inventuuridel ning analüüsil. Saame öelda millistel liikidel läheb hästi ja kelle olukord on keerulisem. Kuigi on mitmeid väljakutseid, püsivad paljud liigid ja elupaigad stabiilsed ning osad näitavad selget paranemist. See kinnitab, et kasutatavad looduskaitsemeetmed omavad mõju ning sihipäraste tegevustega on võimalik saavutada veel paremaid tulemusi. Näen siin pigem tugevat alust järgmiste taastamistegevuste planeerimiseks, et tagada Eesti looduse hea seisund. Lisaks toovad aruandlustulemused esile teadmiste lüngad, aidates seeläbi seiret ja inventuure täpsemalt kavandada,“ selgitas Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Aruande põhjal saame öelda, et soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on eelmise perioodiga võrreldes langenud (56,7 -> 50%), seejuures on tõusnud nii ebasoodsas (36,7 -> 41,7%) kui ka halvas seisus (6,7% -> 8,3%) elupaigatüüpide osakaal. Siinkohal on oluline rõhutada, et antud muutused tulenevad eeskätt uute andmete lisandumisest ning seire- ja hindamismetoodikate täienemisest. Metsaelupaigatüüpidest on soodsaks hinnatud kolm kümnest ning sooelupaigatüüpidest kaks kaheksast.
Hinnangud koostatakse järgmiste näitajate põhjal: elupaikade levik, pindala, struktuur ja funktsioon ning tulevikuväljavaade. „Positiivne on see, et elupaikade levilad on Eestis esinduslikud ja selles osas probleeme ei ole. Vaadates metsaelupaiku, siis pooltel on ka pindala näitaja ja tulevikuperspektiiv soodne. Murekohaks on elupaikade struktuur ja funktsioon ning viie metsaelupaigatüübi pindala vähenemine. Samuti võib välja tuua, et mitme mere-elupaiga seisund on ebasoodne ning elupaigatüübi jõgede lehtersuudmed ehk Matsalu laht on halva seisundis. Ka niiduelupaikade puhul on vaja tagada jätkuv hooldus, sest nende seisund sõltub otseselt inimtegevusest“ kommenteeris Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.
Liikide seisundihinnangutes on soodsas seisundis liikide osakaal langenud 56%-lt 54,5%-le, halvas seisus liikide osakaal tõusnud 9%-lt 19,2%-le. Halva seisundi hinnangu põhjus on enamasti tingitud populatsiooni seisundist ehk arvukus on hinnataval perioodil seire ja inventuuride põhjal langustrendis või ei ole nende liikide arvukus piisaval tasemel, et hinnata nende seisund soodsaks. Positiivsena saab esile tuua üheksa liigi seisundi paranemise soodsaks, sh ilves, kes on tänu küttimiskeelule halvast seisundist taastunud. Samuti on tänu Pärnu jõestiku seisundi parandamisele ja Sindi paisu eemaldamisele mitme jõe-elustiku liigi, nagu jõesilm ja tõugjas, levila ja seisund paranenud. Mitme ohustatud liigi halvenemised (nt euroopa naarits, mudakonn, rääbis, jõevähk) tulenevad aga arvukuse tugevast langusest ja elupaikade kvaliteedi halvenemisest.
Linnudirektiivi hinnangud põhinevad asurkondade suurusel, levikul ja trendidel. Pesitsevate linnuliikide lühiajaline trend (2013–2024) näitab, et 40,9% liikidest on languses, 32% stabiilsed ja 20% tõusutrendis. Languse peamiste põhjustena saame välja tuua intensiivse põllu- ja metsamajanduse, maastike ühekülgsemaks muutumise, elupaikade kadumise ja veekogude eutrofeerumise. Läbirändavate ja talvituvate liikide lühiajalised trendid on üldjoontes positiivsemad.
Muutused looduses võivad võtta aega ning loodus- ja linnudirektiivi aruandlus annab meile iga kuue aasta tagant olulist infot, kas oleme liikumas õiges suunas. Pikem eesmärk on tagada, et meil esinevad elupaigad ja liigid oleksid soodsas seisundis. Aruande tulemused näitavad, et Eesti elupaikade ja liikide üldine seisund ei ole järsult halvenenud, kuid positiivsete arengute kõrval esineb ka negatiivseid trende, mis vajavad edasist tähelepanu. Mitmete liigirühmade puhul on stabiilsus jätkuvalt oluline märksõna. Iga kord ei saa täpselt öelda, et negatiivse trendi taga on üks kindel põhjus või süüdlane – loodus on kompleksne süsteem ning ka majandussektorite kaupa survetegureid vaadates on pilt mitmetahuline ja tuleneb erinevate tegurite koosmõjust. Timo Kark rõhutab, et aruannete tulemused on aluseks edasistele looduskaitselistele otsustele, tegevuste planeerimisele ja rahastamisele ning ELi tasandil seatud eesmärkide täitmisele. Tulemusi kasutatakse nii looduse taastamise määruse rakendamisel kui ka liikide ja elupaikade taastamise prioriteetide seadmisel. Elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamine on seotud ka teiste valdkondadega ning seetõttu on oluline koostöö ka teiste osapooltega.
Materjalid:
Linnudirektiivi artikkel 12 aruanne 2019-2024 | Keskkonnaportaal
https://keskkonnaportaal.ee/et/loodusdirektiivi-artikkel-17-aruanne-2019-2024
Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade
