Eesti inimesed viivad vaid 45 protsenti elektroonikaromudest kogumispunktidesse, ülejäänu seisab kodudes või visatakse segaolmejäätmete hulka, mistõttu jääb suur hulk kriitilisi maavarasid ja muid metalle ringlusse võtmata. 22.–30. novembril tähistab kogu Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalat, mis juhib seekord tähelepanu elektroonikajäätmete aina kasvavale keskkonnamõjule ja kutsub inimesi üles oma tarbimisharjumusi muutma. 

“Elektroonikaseadmete hulk Eesti majapidamistes aina kasvab – viimase kuue aastaga on aastas turule toodud elektroonikaseadmete maht kahekordistunud. Samal ajal kogutakse kokku vaid veidi alla poole kõigist elektroonikajäätmetest ning vaid veerand väikeseadmetest. See tähendab, et kaotsi läheb väga suur hulk erinevaid väärtuslikke kriitilisi toormeid, mida oleks tegelikult võimalik kasutada uute toodete valmistamisel ning sellega väheneks vajadus maapõuest aina uusi maavarasid kaevandada,” lausus Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason.  

Elektroonikajäätmete teket saab igaüks lihtsate tegevustega vähendada. Osa seadmete ostmise asemel tasub eelistada rentimist. Uut seadet valides tasub eelistada kvaliteetsemaid ja parandatavaid seadmeid. Ka uued Euroopa Liidu nõuded toetavad seda – alates 2025. aasta juunist peavad tootjad tagama nutitelefonidele ja tahvelarvutitele varuosad vähemalt seitsmeks aastaks ja tarkvarauuendused viieks aastaks. 

Seadmeid võiks kasutada nende eluea lõpuni, mitte vahetada toimivaid seadmeid pidevalt uute ja moodsamate mudelite vastu. Kui seadmed lakkavad töötamast, tasub viia need parandustöökotta, tihtipeale on remont ka soodsam kui uue seadme ostmine. Euroopa Keskkonnabüroo andmetel võib ainuüksi Euroopas pesumasinate, tahvelarvutite, tolmuimejate ja nutitelefonide eluea pikendamine ühe aasta võrra vähendada süsinikuheidet ligikaudu 4 miljoni tonni võrra aastas, mis on võrreldav kahe miljoni auto aastase heitmega.  

Elektroonikajäätmeid tuleb ka õigesti käidelda. Igas kodus seisab praegu hinnanguliselt 4-5 kilogrammi kasutusest välja langenud seadmeid ühe inimese kohta. Lisaks on probleem, et Eesti inimesed viskavad aastas tavaprügi hulka umbes 4000 tonni elektroonikajäätmeid.  

“Kõige suurem mure on väikeelektroonikaga, sest laadijaid, mänguasju, fööne, jõulutulesid ja muid väiksemaid seadmeid on lihtne tavaprügi hulka sokutada. Seda ei tohi siiski teha, sest elektroonikaromud sisaldavad ka ohtlikke materjale, mistõttu on nende eraldi kogumine ja asjatundlik käitlemine väga oluline," märkis Piret Otsason. “Jäätmetekke vähendamise nädal on hea aeg, et oma kodus kasutult seisvad e-jäätmed lõpuks kogumiskohta ära viia.” 

Elektroonikajäätmeid saab üle anda jäätmejaama, kogumispunkti või tagastada  müügikohta. Väikeelektroonikat peavad võtma vastu kõik elektri- ja elektroonikaseadmete müüjad, piiramatus koguses saab neid tasuta tagastada suurematesse elektroonika- ja ehituspoodidesse sõltumata sellest, kas seade on sealt ostetud. Samuti leiab kogumiskaste toidupoodidest ja kaubanduskeskustest.  

Rohkem praktilisi nõuandeid elektroonikajäätmete tekke vähendamiseks ja nende äraandmise võimalustest leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt. 

Jäätmetekke vähendamise nädalast võtavad lisaks Kliimaministeeriumile osa erinevad organisatsioonid, koolid ja avaliku sektori asutused üle Eesti. Ülevaate kõigist algatustest ja osalejatest leiab Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala kodulehelt. 

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade