Brasiilias, Belemis lõppes äsja ÜRO kliimakonverents (COP30). Läbirääkimiste põhiküsimuseks kujunes fossiilkütuste tarbimise lõpetamise ja globaalse kasvuhoonegaaside heite vähendamise tempo ning selleks vajaminev rahastus. Kliimasoojenemise pidurdamise ambitsioon jäi selgelt madalamaks kui Euroopa Liit vastavalt teaduspõhisele soovitusele ootas.

“Meil on kiire. Viimaste prognooside kohaselt ületame kliima soojenemise 1.5° C trajektoori vähemalt ajutiselt. Võimekus see trend pöörata eeldab ühist pingutust ja on ühine globaalne kohustus. Ühine tegutsemine on vältimatu, et planeet Maa oleks elamisväärne ka tulevastele põlvkondadele,” sõnas Eestit esindanud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  

Belemis sõlmitud kokkulepe kannab nime Global Mutirão (tõlkes kollektiivne pingutus), mis on järgmine samm ülemaailmsel kliimamuutuste pidurdamise teekonnal.  

Globaalse soojenemise trendi murdmine nõuab kiireid investeeringuid kasvuhoonegaaside vähendamisse, eelkõige puhastesse tehnoloogiatesse. “See on ühtaegu nii kohustus leevendamaks kliimamuutuste negatiivseid mõjusid kui ka võimalus oma konkurentsivõime kasvatamiseks. Üleminek fossiilsel toormel põhinevalt majanduselt puhtale majandusele peab aga olema õiglane - nii, et õiglust tunnetavad kõik osapooled,” jätkas Sutt. 

Euroopa Liidu liidrid väljendasid kahetsust, et COP30 otsus jäi liiga nõrgaks fossiilkütustelt väljumise trajektoori ja selle kiiruse osas. Sellest hoolimata täidab Euroopa oma varasemad lubadused aidata arengumaid, eriti kõige haavatavamaid riike kasvuhoonegaaside vähendamisel ja kohanemisega seotud tegevuste ja investeeringute rahastamisel. COP30 otsuses korratakse üle, et kliimarahastus peab 2035. aastaks jõudma 1,3 triljoni USA dollarini, kaasates nii avalikku kui ka eraraha. Eesti jaoks see uusi rahalisi kohustusi kaasa ei too.  

COP30 otsuses rõhutatakse kohanemistegevuste kiireloomulisust, et suurendada riikide (eelkõige arengumaade ja haavatavate kogukondade) valmidust kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla.  

“Kliimamuutustest enim mõjutatud ent madala suutlikkusega  arenguriikide aitamine on rahvusvahelise kogukonna ühine ülesanne. On oluline, et oma rahalist panust suurendaksid Hiina ja suuremad naftariigid, sest neil on selleks nii vajalik võimekus kui ka kohustus,” sõnas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  

“Kliimapoliitika on konkurentsivõime poliitika. Euroopa Liit liigub heite vähendamisel lubatud tempos ning 2040 vahe-eesmärk toetab Pariisi leppe eesmärkide täitmist. Nüüd on vaja, et maailma suurimad kasvuhoonegaaside heitjad kiirendaksid puhtale majandusele üleminekut ning vähendaksid heidet vastavalt teaduspõhistele ettepanekutele.  Vaid nii saab kliimasoojenemisele piiri panna. Lubaduste ja kohustuste seire on vajalik, selleks ootame järgmiseks COPiks eduaruannet,” lisas Sutt.  

Järgmine kliima COP toimub aasta pärast Türgis, ülejärgmine Etioopias. 

 Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade