Tartu linnavalitsus andis ehitusloa endisele katlamaja territooriumile kaldapromenaadi loomiseks. Emajõe promenaadi pikendamine endise katlamaja territooriumile avab aastakümneid suletud olnud jõekalda taas kõigile elanikele ja loob vee ääres aja veetmise ning liikumise võimalused.

Emajõgi on Tartu üks tugevamaid sümboleid ja linnaelu loomulik osa. Uue projektiga luuakse Emajõe promenaadi uus lõik Ahhaa keskuse tagant kuni Karlova paadisadamani. Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et Emajõe linnaga parem sidumine ja kallastele elu toomine on olnud linna pikaaegne eesmärk. „Tänaseks on Emajõe ääres juba kohvikud, kaks väga populaarset trepistikku ja Katlamaja kvartali taguse kaldapromenaadi ehitusega tekib võimalus pea katkematult jõe ääres Tähtvere spordipargist kuni Karlovani liikuda ja aega veeta. Emajõe promenaadi täies pikkuseks avamiseks käivad läbirääkimised ka Riigilaevastiku esindajatega, et promenaad viia läbi Turu silla kõrval asuvalt Väike-Turu 10 kinnistult. Pikalt suletud olnud piirkond saab taas tartlaste omaks.“

Jõeäärse ala elanikele avamisega soovib linn luua tervikliku ja katkematu kallasraja, mis arvestab nii looduskeskkonna kui inimeste vajadustega. Promenaad saab olema valdavalt  5,5 meetri laiune, millest jõeäärne pool (2,5 m) on mõeldud jalakäiatele ja teine ratturitele (2,5 m), mille vahel on eraldusriba (0,5 m) Mugava rattasõidu tagamiseks saab teerada asfaltkatte; tervisejooksjad aga eraldi pinnasraja. Promenaadi disain arvestab igas vanuses ja erinevate huvidega inimestega, pakkudes istumiskohti, lõkkekohti ning loodusliku mängu võimalusi lastele.

Promenaadi maastikuarhitektuuri loonud Kino Maastikuarhitektide esindaja Karin Bachmanni ütles, et planeeritav promenaad pakub inimestele teistmoodi jõega suhtlemise võimalust. „Tartu kesklinnas on Emajõgi betoonkallaste vahel ja saame seda vaid ülevalt vaadata. Katlamaja promenaad astub aga jõe ja selle kallastega samas ruumis. See annab võimaluse minna jõele lähedale, istuda platvormidel ja teha liikuva vee ääres lõket. Tegu on mõnusalt looduslähedase kohaga, kus suured puud ja lopsakad põõsastikud on koduks lindudele ja pakuvad seega inimestele nii silmailu kui ka laululindude kontserti,“ ütles Bachmann.

Katlamaja promenaadi erilisus seisneb kaasaegse linnaruumi, looduslike väärtuste ja endisele tööstuspiirkonnale ehitatava elamukvartali sidumises. Jõekaldal kulgev promenaad arvestab eelkõige olemasoleva kalda ja keskkonnaga, ning ei püüa seda kunstlikult ümber kujundada. Olemasolevat haljastust soovitakse säilitada ja esile tuua kaldaäärse looduslikke väärtusi.

Promenaadi hakkab ilmestama suur varjualune, mille loomisel kasutatakse ära olemasolevat estakaadi hoonet. Osa vanast estakaadist on lammutatud ja sealt saadavat materjali taaskasutatakse platvormide ehitamiseks ja istekohtade loomiseks. Teine pool ehitatakse aga ümber varjualuseks, mis hakkab pakkuma nii varju, istumiskohti kui ka kauneid vaateid umbes 3 meetri kõrguselt platvormilt.  Plaanitava paviljoni ette projekteeritakse mööda nõlva jõe poole alla laskuv puitkattega astmestik ja ujuvkai. Promenaadiga samas tasapinnas jõe kohale ulatuv platvorm võimaldab jõele lähemale pääseda ka neil, kel astmetel liikumine raskendatud.

Promenaadi keskele on ette nähtud välitualett ning võimalused luuakse ka ajutise sauna või toiduauto promenaadile toomiseks. Jõe ääres pikemalt aja veetmiseks on plaanitud ka avalikud grillimiskohad.

Lisaks Ahhaa keskuse ja Karlova paadisadama vahelisele promenaadile soovib linn luua jõele ligipääsu ka läbi Väike-Turu 10 kinnistul asuva sadamaala. Riigilaevastikule kuuluvast hoovist läbikäigu loomine ühendaks planeeritava promenaadi ülejäänud Emajõe paremkalda promenaadiga.

Promenaadi peaprojekteerija on Tinter Projekt ja maastikuarhitektuuri lahenduse autorid Kino Maastikuarhitektid.

Ehitustööd on plaanis mitmes etapis. 2026. aastal plaanitakse valmis ehitada lõik Väike-Turu sadama juurest varjualuseni. Kogu lõik kuni Karlova paadisadamani valmib aastaks 2028.a. Tööde prognoositav maksumus on 2,5 miljonit ja promenaadi valmimist toetab Riigi Tugiteenuste Keskus „Suuremate linnapiirkondade arendamise” toetusmeetmest.

Allikas: Tartu LV pressiteade