Ministrid

Taristuminister Kuldar Leis kohtus Riias Läti ja Leedu transpordiministrite Atis Švinka ja Juras Taminskasega, et arutada Rail Balticu, Via Baltica ja Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodiga seonduvat.  

Rail Balticu peamine rahastusallikas on olnud Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF). Balti riigid pidasid kohtumisel oluliseks tagada selle jätkumine ka tulevikus.  

„Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek on suurendada järgmise eelarve transpordirahastust ligi kahekordselt, 51,5 miljardi euroni. Samuti nimetas komisjon Rail Balticu eelmisel nädalal avaldatud kiirraudteede arenguplaanis üheks Euroopa transpordivõrgu strateegiliseks ühenduseks. Need on Balti riikide jaoks väga positiivsed sõnumid,” sõnas taristuminister Kuldar Leis. 

Leis rõhutas kohtumisel, et järgmiste aastate edu sõltub sellest, kui järjekindlalt suudavad Balti riigid tegutseda nii ehituses kui ka eelarveläbirääkimistel. „Euroopa rahastuse kasv tähendab võimalust, kuid mitte garantiid. Et Rail Baltic jääks Euroopa rahastusprioriteetide hulka, peame näitama, et projekt liigub reaalselt edasi ja seatud siht on saavutatav,“ ütles minister. 

Rail Balticu ehitus edeneb Eestis hoogsalt. Tallinnast Läti piirini on trass ehituslepingutega kaetud, sellest ligikaudu poole ulatuses ehk umbes 100 kilomeetril toimub juba ehitustegevus. 

Euroopa Ühendamise Rahastu osas peab Eesti koos teiste Balti riikidega veel vajalikuks sõjalise liikuvuse koridoride arendamist, mis parandaks ühendusi ja tugevdaks piirkonna julgeolekut.   

Kohtumisel arutati ka Via Baltica arendust. Minister Leis rõhutas, et Eestis suureneb teehoiurahastus järgmisel aastal enam kui kahekordselt ning järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse teedesse üle miljardi euro. Lähiaastatel algab üle 65 kilomeetri uute 2+2 maanteede ehitus – neist üle 45 kilomeetri Pärnu ja üle 20 kilomeetri Tartu suunal. 

Ministrite kohtumisele järgnenud Balti Assambleel andis taristuminister muuhulgas ülevaate ka Tartu–Riia rongiühendusest. Eesti plaanib avada täiendava otseühenduse liinil Tallinn–Tartu–Riia, mis võimaldab reisida ilma ümberistumiseta. Leisi sõnul on ettevalmistused lõppjärgus ning Elroni rong hakkab sõitma 2025. aasta detsembri keskpaigas. 

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade