Taristuminister Kuldar Leis allkirjastas Riias koos Läti kliima- ja energiaministri Kaspars Melnisega uuendatud koostööleppe, mis viib kahe riigi piiriülese veemajanduse uuele tasemele. Leping laiendab senist koostööd kõikidele ühistele vesikondadele ja hõlmab esmakordselt ka üleujutusriskide maandamist. 

Uuendatud koostöölepe on oluline samm edasi enam kui 20 aastat tagasi sõlmitud leppest, mis keskendus peamiselt Koiva vesikonnale. Aastate jooksul on veemajanduse väljakutsed muutunud ning on tekkinud vajadus ajakohasema ja laiapõhjalisema lähenemise järele. Uus leping hõlmab kõiki kolme piiriülest vesikonda – Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikonda – ning seab selged raamid ühistegevusteks. 

„Vesi ei tunne riigipiire ja seetõttu on tihe koostöö naabritega vältimatu, et tagada meie ühiste veevarude hea seisund ja säästlik majandamine,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis. „Uus leping ei ole pelgalt formaalsus, vaid praktiline tööriist, mis aitab meil ühtlustada metoodikaid, jagada teadmisi ning ühiselt tegeleda nii veekvaliteedi kui ka üleujutusohtudega. See on investeering puhtamasse ja turvalisemasse tulevikku mõlemale riigile.“

Eestil ja Lätil on maismaal kokku ligi kakskümmend ühist jõge ning lisaks mitmeid järvi. Mitmel pool järgib Eesti-Läti piir jõgesid ja ojasid, sealhulgas Koiva jõge 25 km ulatuses. Koiva vesikonnast asub suurem osa Lätis ning jõgi voolab Riia lahte, kust Lätist pärinev vesi kandub hoovuste suuna tõttu Eesti ranniku äärde ja sealt edasi Läänemerele. 

Sõlmitud koostöölepe näeb ette senisest oluliselt süsteemsemat koostööd. Kui varem oli see pigem projektipõhine, siis nüüd luuakse alaline töörühm, mis hakkab kohtuma vähemalt kaks korda aastas. Töörühma ülesandeks on koordineerida tegevusi 24 teemavaldkonnas, mis hõlmavad muu hulgas veemajanduskavade ja üleujutusriskide maandamiskavade ühist koostamist ja elluviimist, seiret, seisundi hindamist ja koormuste hindamise metoodikate ühtlustamist. 

Uuendatud leping on märk kahe riigi pühendumisest keskkonnahoidu ja jätkusuutlikule arengule, tagades piirialade elanikele puhtama elukeskkonna ja parema kaitstuse loodusmõjude eest. 

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade