Üle saja metsandusinimese kohtusid ajaloopäeval, kus räägiti ka metsanduse tänasest päevast ning esitleti trükisooja Valgamaa metsade raamatut.

Ühel kenal sügispäeval kogunes Sangaste lossi ette üle saja endise ja praeguse metsandusega seotud inimese. Paljude nägudel peegeldus jällenägemisrõõm – kunagiste töökaaslastega kohtuti üle pikkade aastate.

Aastaid tagasi oli septembri kolmandal nädalavahetusel ikka tavaks metsameeste päeva pidada. Seepärast sobiski praegune aeg endiste ja praeguste kolleegidega kokkusaamiseks.

Ajendi kokkutulemiseks andis veel üks juubelihõnguline tähtpäev – tänavu möödub 60 aastat Valgamaa metsamajandi asutamisest. Tuldi kokku, et rääkida metsanduse ajaloost – üritus kandiski ajaloopäeva nime. Mööda ei mindud aga metsanduse tänastest probleemidestki.

Kokkusaamise eduka kordamineku eest olid hea seisnud Valgamaa keskkonnateenistuse juhtivspetsialistid Helju ja Mart Leosk. Üritusele oli õla alla pannud keskkonnainvesteeringute keskus.

Ringkäik pargis

Osa kokkutulnutest siirdus Sangaste kalmistule, et mälestada kunagist Sangaste metskonna metsaülemat Herbert Raapi. Ülejäänud tegid ringkäigu Sangaste pargis.

Pargi rajamise ajaloost ja sealsetest puuliikidest rääkis endise Sangaste metskonna metsaülem Enn Tomson. Ta meenutas krahv Friedrich Bergi osa pargi rajamisel. „Kahju on sellest, et väga palju võõrpuuliike on nüüdseks välja läinud,“ sõnas ta.

Parki tulnute seas võis kuulda arvamusi, et mõned aastad tagasi oli pargil hoopis teine ilme, see oli väga korralikult hooldatud.

Praegu korraldab pargis töid RMK Kagu regioon. Töid palju ei tehta, sest asjad paneb paika raha.

Pikem peatus tehti Luise tiigi kaldal Herbert Raabi mälestuskivi juures. Uuriti pargiskeemi ja huvituti, missuguseid haruldasemaid puuliike pargis kasvab. Seejärel võisidki huvilised näha paljusid neist, teiste seas ebatsuugat, jugapuud, siberi kuuske, haberoodset vahtrat, kuradipuud, valget mändi, nulge ja lehiseid. Ringkäik pargis tehtud, koguneti uuesti lossi.

Räägiti metsanduse praegusest olukorrast

Keskkonnateenistuse peaspetsialist Mart Leosk tuletas meelde Valgamaa metsamajandi aegu. Kui praegu on Valgamaal ainult kolm metskonda, siis tol ajal oli neid mitu korda rohkem. Metsatöötajad hooldasid metsasid tublilt.

Praeguse Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusest rääkides rõhutas Leosk, et ka RMK on olnud metsale hea peremees ning metsadele ta liiga teinud ei ole. Lubatud raiemahtu ei ole ületatud ning aastatega on see pidevalt vähenenud.

RMK Kagu regiooni peametsaülema Tiit Timbergi ettekanne oli Valgamaa metsade majandamisest. Metsade üldpindala on 118 400 hektarit. Valga maakonna metsasuse protsent on jõudnud 58ni. Alla jäädakse üksnes Ida-Virumaale ja Hiiumaale. Seega on Valgamaa üks metsarikkamaid piirkondi Eestis.

Õige metsamees rajab uue metsapõlvkonna

Kas metsa raiutakse palju või vähe, selle üle on pidevalt aru peetud. „Riigimetsas raiutakse plaanipäraselt,“ sõnas Timberg. „Mõeldakse sellele, et ka tulevikus oleks puitu võtta ja et metsad kestaksid põlvest põlve edasi.“

Oma juttu illustreeris Timberg kevadiste metsaistutuspäevade slaididega. Õige metsamees rajab raiutud metsa asemele uue. Metsaistutuspäevade korraldamine ja istutamises kaasalöömine on aastakümneid olnud metsameeste tänuväärne ülesanne. Ikka on nendest päevadest kutsutud osa võtma ka koolinoori, kes saavad maigu suhu metsamehe raskest tööst ja esmase töökogemuse.

Tiit Timberg tõstis esile pikki aastaid metsanduses töötanud inimesi. Üle kolmekümne aasta on Eestimaa metsade eest hea seisnud Urmas Kuusik, Arvo Juns, Tiiu Mändla jpt.

Tutvustati alles trükisooja koguteost

Sangaste lossi laudadel seisid alles eelmisel päeval trükikojast toodud raamatud. „Valgamaa metsade ja metsanduse“ toimetaja Toivo Meikar rääkis raamatu tegijatest ja saamisloost. Peale tema kuuluvad koostajate hulka Alleks Valner, Ülo Gustav Kull, Mart Leosk ja Helju Leosk.

Toivo Meikar toetus trükise vormistamisel ja toimetamisel endise Valgamaa metsamajandi kroonikaköidetele.

„See oli väga raske töö,“ sõnas Meikar. „Kroonikaid tuli hakata osade kaupa lahti kirjutama ja seejärel osad raamatuks kokku panna.“

Valgamaa keskkonnateenistuse peaspetsialisti Mart Leoski hinnangul on toimetaja teinud ära väga põhjaliku töö. „Raamatu teevad eriti huvitavaks vanade metsatöötajate kirjapandud mälestused,“ ütles Leosk. Kohapeal jagati välja ka esimesed trükisoojad raamatud.

Metsatöötajad jätkasid ammuste aegade meenutamist üheskoos pidulauas. Ja oli, millest rääkida – ega ju sageli omavahel kokku ei saada.

Kõik metsamajandid Eestis rajati ühel ajal 60 aastat tagasi, kuid teadaolevalt on Valgamaa ainus, kes on maha saanud juubeliürituse korraldamisega.