1. Sügisretk Olev Abneriga Vana-Järvamaa mõisaparke avastama
Pühapäeval, 09. novembril 2025
Nädalavahetusel lubab mahedat ja kuiva sügisilma. Sõidame dendroloog Olev Abneriga Vana-Järvamaa põhja osas olevaid mõisaparke avastama.
Lõunatame Amblas Kirsimari söögitoas. Pärast lõunat vaatame parke edasi.
Pandivere kõrgustiku lääneservas ja Kõrvemaa metsade vööndi piirile tekkis omal ajal hulk suhteliselt vähese põllumaaga mõisaid. Ka peahooned olid neil mõisatel tagasihoidlikumad ja tihti kohalikust kättesaadavast materjalist - puidust. Alles hiljem asendati osa peahooneid uhkemate kivist hoonetega.
Jäneda mõis (Jendel) pärineb keskajast, kuid majandusliku heaolu ja sellega kaasneva suure pargi rajamine sai võimalikuks 19. sajandi teisel poole, kui omanikeks said von Benckendorffid. Jäneda loss, tellistest juugendstiilis peahoone, valmis 1913–1915, asendamaks 1902. a. maha põlenud puidust peahoonet. Park on mitmeosaline ja suur hulk vaateid on orienteeritud allikalise toitega paistiikidele.
Pargiga liitub edelas parkmets. Park on liigirikas ja seda on Põllumajanduskooli ja tehnikumi aegadel täiendatud eksootidega.
Lehtse mõis (Lechts) pärineb samuti keskajast ja on saanud nime 15. sajandi omaniku Hans von Lechtes järgi. Rootsi ajal olid omanikeks pikemalt von Bremenid, tsaariajal aga alates 1785. aastast kuni võõrandamiseni von Hoyningen-Huened. Mõisal olid ulatuslikud metsamaad, mis 19. sajandi lõpus pärast raudtee valmimist andsid kindlat sissetulekut. Mõisa viimane peahoone oli algselt ühekordne, hiljem kolmekorruseline kivist ehitis. Hoone idapoolsele otsale lasi parun Friedrich Alexander Georg von Hoyningen Huene 1887. aastal ehitada 25 m kõrguse neogooti stiilis torni.
Pärast võõrandamist ei leitud peahoonele rakendust ja 1931. aastal Põllutööministeerium lasi hoone lammutada ehitusmaterjaliks. Järel on vaid torn. Parun Huene oli loodusuurija, kes aastatel 1887-1914 vaatles lindude rännet Lehtses, samuti kogus aastakümneid kirglikult liblikaid (kogus oli 20 588 isendit). Vabadussõja ajal teenis parun Landeswehris ja Eesti Vabariik saatis ta riigist välja. Park oli vabakujunduslik ja koosnes kahest osast – väiksemast osast peahoone ümber ja suuremast kirdes.
Peahoone vare ümber säilinud pargiosas on ülekaalus vahtrad ja saared, looduskaitse all on üks puu – „Paaristamm“. Suurem pargiosa on hävinud.
Linnape mõis (Linnapäh) pärineb Rootsi ajast. Pikemalt on mõis olnud von Staalide, von Derfeldenite ja von Baumgartenite käes. Kahekordne puidust historitsistlik peahoone ehitatigi von Baumgartenite ajal 1864. aastal. Peahoonest on alles u pool. Park on liigiliselt koosseisult tagasihoidlik, ülekaalus on vahtrad ja saared.
Einmanni mõis (Korps) pärineb keskajast. Saksapärane nimi pärineb esimeselt omanikult Hans Korps’ilt, eestikeelne nimi pärineb rootsiaegsete omanikelt Heidemannidelt. Mõisal on aegade
jooksul omanikud üsna tihti vaheldunud. Ühekordne puidust klassitsistlik peahoone valmis 1820, mil omanikuks oli Karl Gustav von Baggehufwudt. 1879. a. ostis mõisa Palmse-Oruveski möldri poeg Jakob Kurber, kelle pärijate kätte jäi mõis kuni 1941. aastani. Park on vabakujunduslik, puuderühmadega ja paari tiigiga. Suhteliselt hästi on säilinud pärna-alleed.
Aruküla mõis (Arroküll) tekkis Rootsi ajal. Esimesteks omanikeks olid Torstenssonid, hiljem von Straszburgid, von Loded ja von Knorringud. Fromhold Gotthard von Knorringu ajal ehitati 1780. aastatel uus varaklassitsistlik peahoone, mis sai 1810. a. tulekahjus tugevasti kannatada. Peahoone külla taastati, aga mõis müüdi edasi krahv Carl Friedrich von Tollile. Too laskis peahoone kõrgklassitsistlikus stiilis ümber ehitada. 18. sajandi lõpus oli peahoone taga korrapärane park. 19. sajandi esimesel poolel kujundati park ümber vabakujuliseks ja laiendati. Parki rajati paviljone ja ümber pargi ehitati sepisaed. Tänapäevani on peahoone ees hästi jälgitavad pargilagendikud ja nende servas puude rühmad. Peahoone taga on aimatav kunagised korrapärased teed ja puude read. Pargist u 500 m kaugusel asub neogooti stiilis von Tollide kabel.
Retke juhib ja mõisaparke tutvustab dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 9.00
Tagasi Tallinnas kell 18.00
Sõidu hind koos lõunasöögiga 45 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.
2. Sügisretk Võrru Uma Mekk kohaliku toidu- ja joogi suurlaadale ning Vastseliina piiskopilinnusesse näitust "Rüütlid ja nende soomusrüü: ajalugu läbi aegade" vaatama.
Laupäeval, 08.11.2025
Vana-Võrumaa suur toidu- ja joogilaat toimub Võru spordihoones juba kuueteistkümnendat korda. Suurlaat Uma Mekk toob kohaliku tooraine talust taldrikule. Laadakaup on värskelt valmistatud või otse põllult korjatud. Laadalt saab kaasa osta kodulähedast kaupa, lihakraami, juustu, kala, köögivilja ja aiakraami, maitseaineid ja õlisid, ravimtaimi ja teesegusid, maiustusi ja mett, karastusjooke, kangemaid jooke, hoidiseid ja moose, küpsetisi ja pagaritooteid, jahu, helbeid ja seemneid ja palju muud.
Laadal on kohal 90 kauplejat üle Eesti. Nendest Vana-Võromaa toiduvõrgustiku tootjaid on sellel aastal 41.
Pärast laadakülastust käime Võrus lõunat söömas ja seejärel sõidame edasi Vastseliina.
Tartu piiskopkonna piirikindlus idast tuleva ohu eest rajati strateegiliselt tähtsasse kohta Piusa jõe kõrgel kaldal, kus Meeksi oja Piusasse suubub, ning oli seega piiratud kolmest küljest veetõkkega. Lõunast kaitses seda vallikraav. Vastseliina linnus asus vana Riia–Pihkva kaubatee ääres.
Vastseliina piiskopilinnuses vaatame keskaegsete soomusrüüde ja karistusvahendite tõetruid koopiaid. Kahekümne aasta jooksul valminud rikkaliku kollektsiooni autor on poola käsitöömeister Sergei August, kes kasutab oma töös vaid traditsioonilisi tööriistu.
Enam kui sajast eksponaadist koosnev näitus on kahest osast koosnev näitus, millest esimene keskendub Sergei Augusti valmistatud rüütlite ja hobuste raudrüüde ning kiivrite autentsetele koopiatele.
Näituse teine osa kannab nime "Nõidade haamer". Suure osa sellest moodustavad keskaegsed nõidade ja tavainimeste karistusvahendid ja -maskid.
Retke juhib geograaf Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 8.00
Tagasi Tallinnas kell 20.30
Sõidu hind koos Vastseliina piiskopilinnuse ja näituse piletiga 55 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.
3. Vana Frakk - õhtune retk Artur Raidmetsa ja Peeter Kaljumäe kontserdile Anija mõisas
Neljapäeval, 13. novembril 2025
Õhtune väljasõit viib meid Anija mõisa Artur Raidmetsa ja Peeter Kaljumäe kena kontserti kuulama.
Tõstame tolmukorra klassikutelt! Kui leiame kapist vana esinemisrõiva, meenutame aegu, mil frakki kandes esitati laval kergemuusika klassikat. Frakk tõstab nii esinejat kui ka publikut, andes kogu õhkkonnale väärikust. Isegi lavatagused lood, mida kavatseme jagada, omandavad frakis justkui klassikute väärikuse, vältides labasust.
Kavas kuuleb Artur Rinne, Hardi Tiiduse, Uno Loobi ja teiste meister artistide repertuaarist tuntud lugusid, mis on publikule tuttavad ja laulmist väärt. Humoorikad seigad on põimitud vaimukate laulude ning elegantse ja hea maitsega muusikaga. Kogu kontsert on elegantne ja vürtsitatud taktitundelise huumoriga.
Avatud kohvik.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 17.30
Tagasi Tallinnas kell 21.30
Sõidu hind koos kontserdipiletiga 43 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.
4. Teatriretk Harjumaale Pikavere mõisa Maie Matvei etendust "Need käänulised teed" vaatama
REEDEL, 14.11.2025
Sõidame Harjumaale Pikavere mõisa vaatama etendust "Käänulised teed"
Etendus on sündinud Vaino Napi raamatu "Sangarid ja desertöörid" ainetel ja käsitleb ühe perekonna ja ümbruskonna meeste käänulisi teid aastatel 1941 - 1947. See on lugu meestest, kelle saatuse määras sünniaasta. Aga nad kõik tahtsid sõjas ellu jääda ja koju jõuda. Nende meeste lood on kõikide tolle aja meeste lood. Olgu koduks Harjumaa või Läänemaa, Saaremaa või Võrumaa. Nende meeste koduteed olid käänulised ja paljudes peredes ei räägitud kunagi nendest saatuslikest aastatest. Ajalugu ei saa kustutada pead liiva alla peites.
Dramatiseeris ja lavastas - Maie Matvei
Konsultant - Vaino Napp
Näitlejad: Markko Maasik, Rain Loikmann, Kert Paur, Karri Urban ja Helju Kadakas
Mõisas on avatud kohvik.
Pärast etendust toimub näidendi raamatu esitlus.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15
Tagasi Tallinnas kell 21.30
Sõidu hind koos teatripiletiga 27 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.
Allikas: Looduse Omnibussi teated
