METK avaldas 2025. aasta kolmanda kvartali hinnamarginaali uuringu aruande

Maaelu Teadmuskeskuse hinnamarginaali uuringu kolmanda kvartali andmete kohaselt mõjutas toidukaupade tarneahela osakaalude muutusi 1. juulil jõustunud käibemaksu tõus, mis suurendas käibemaksu osakaalu jaehinnas 18 protsendilt 19,4 protsendini. Samas jaehinna muutus sõltus tootegrupist ning ei olnud ainult maksutõusust tingitud.

Piim

Toorpiima kokkuostu hind langes Statistikaameti andmetel 2025. aasta kolmandas kvartalis 2,5%. Samas piimatoodete jaehind tõusis võrreldes teise kvartaliga kuni 14%. Kilepiima (2,5%) hind kallines 4,5%, kuid seda mõjutas eeskätt tööstuse osa suurenemine (+12%), samal ajal kui kaubandus müüs toodet negatiivse marginaaliga. Purepakendis piim kallines 3,8% –  käibemaksu mõju oli väike, hinnatõus tulenes peamiselt kaubanduse marginaali kasvust (+40%). Täispiim kallines 14%, millest ligi kolmandik oli seotud käibemaksu muutusega, ülejäänu tööstuse ja jaemüügi hinnamuudatus.

Piimatooted

Juustude hinnalangus tulenes peamiselt kaubanduse osa  vähenemisest – Edam juustul vähenes marginaal 14% ja Gouda juustul 19%. Samal ajal tööstuse osa jaehinnas kasvas Edam juustul 34% ja Gouda juustul 26%. Juustude jaehinnast tasutav käibemaks suurenes hoolimata käibemaksuta jaehinna langusest. Kuna toorpiima hind langes kvartaliga 2,5%, vähenes ka juustutootmise sisendhind, mis toetas jaehindade langust vaatamata maksutõusule.

Või jaehind tõusis 2%, mis tulenes peamiselt tööstuse osa kasvust 11%. Kodujuustu jaehind kasvas 3% millest suurem osa oli tööstuse osa kasv 11%. Kohupiima jaehind tõusis ligi 3% mis tulenes peamiselt tööstuse osa kasvust 7%.

Lihatooted

2025 aasta III kvartalis olid lihatoodete hinnad valdavalt tõusvas trendis, mida mõjutasid nii tooraine hinnad, tööstuse marginaalid kui ka tarneahela muudatused. Kodune jahutatud hakkliha kallines kvartaliga 7%. Selle hinnatõusu taga oli peamiselt kallinenud tooraine, eeskätt  veisehakkliha. Tööstuse osa jaehinnas kasvas 4% ja kaubanduse marginaal tõusis samuti 6,5%.

Hakklihadest kallines enim veisehakkliha, mille hinnatõus on ajendatud tooraine tagasihoidlikust kallinemisest ja tööstuse oluliselt suurenenud marginaalist, samal ajal kui jaekaubanduses marginaal puudus.

Seahakkliha puhul oli olukord vastupidine, jaehinna tõusu taga on tooraine odavnemine, tööstuse tagasihoidlik marginaali kasv ning jaekaubanduse kahekordistunud marginaal.

Viinerite jaehind kallines sisuliselt käibemaksu võrra, kuid jaehinnas suurenes kaubanduse osa ning vähenes tööstusele jääv marginaal.

Köögiviljad ja kartul

Köögiviljade käibemaksu tõus kandus peamiselt tarbijale, tõstes kartuli, peakapsa ja porgandi jaehinda. III kvartalis võrreldes II kvartaliga kasvas kaubanduse osa peakapsa ja porgandi puhul, kartuli puhul jäi see samaks. Tootja osa suurenes kartuli ja porgandi puhul, kuid vähenes peakapsal.

Teraviljatooted

III kvartalis mõjutas jahutoodete jaehindu toorhinna langus. 2025. aasta II ja III kvartali võrdlus näitab, et saia tootmisel jäi käibemaksu suurenemine tööstuse kanda. Nisujahu jaehind püsis stabiilsena, maksutõus jaotati kõigi osapoolte vahel. Leiva hinnatõusu kattis tooraine odavnemine koos kaubanduse ja tarbija panusega.

Munad

Munade hinnale kandus käibemaksutõus edasi ebaühtlaselt. Puurikanade munade puhul jäi maksutõus peamiselt tarbija kanda. Õrrekanade munade puhul suurenes tootja osa, samal ajal kui kaubanduse oma vähenes. Vabapidamisel kanade munade puhul kandus maksutõus tarbijale ja ka tootja osa kasvas.

Hinnamarginaalide uuringust

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnamarginaali uuring käsitleb Eesti olulisemate toidukaupade – piima, liha, teraviljatoodete, köögivilja ja munade – hinna kujunemist ning tootjate ja töötlejate rolli toidutarneahelas. Uuringu analüüs põhineb Statistikaameti, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja METKi hinnavaatlustel ning kajastab hinnamuutusi aastatel 2022–2025.

Uuringu eesmärk on selgitada, kui suur osa toote lõpphinnast jääb põllumajandustootjale, kui palju töötlejale ning kui palju jaekaubandusele ning see valmib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Metoodika, mis lepiti kokku 2015. aastal, näeb ette valitud kaupade jaehinna jaotamise põllumajandustootja, toidutööstuse, jaekaubanduse ja käibemaksu osadeks. Põllumajandustootja tasandil on arvestatud hinda, mis saadakse esimeselt kokkuostjalt (tööstus või jaekaubandus), millest ei ole maha arvatud tootmiskulusid ega lisatud toetusi. Toidutööstuse puhul on marginaali kujunemisel kuluna arvesse võetud tooraine hinna ja tööstusest väljamüügihinna vahe. Jaekaubanduse tasandil on kasutatud jaehinda ilma käibemaksuta, kus kuluna on arvestatud tööstusest ostetud toote hind.

Pressiteade joonistega: https://metk.agri.ee/uudised/metk-avaldas-2025-aasta-kolmanda-kvartali-hinnamarginaali-uuringu-aruande

Hinnamarginaali uuringu 2025. aasta III kvartali aruanne: https://metk.agri.ee/teadus-uuringud-projektid/maamajandus/turuinfo#2025-iii-kvartali-ar

Allikas: Maaelu Teadmuskeskuse 05.11.2025 pressiteade