Valitsuse liikluskomisjon arutas eile ettepanekuid, kuidas muuta kergliikurite kasutamine ohutumaks, pöörates tähelepanu eelkõige laste ja noorte liiklemisele. Tänavu on 7–14 aastaste seas registreeritud 45 kergliikuritega seotud liiklusõnnetust, mida on rohkem kui kogu eelmisel aastal kokku. 

„Kergliikurite ja pisimopeedide kasutamine ei ole mäng, vaid liiklemine, millel on reeglid ja riskid,” rõhutas taristuminister Kuldar Leis. „Kuigi reegleid on viimastel aastatel täpsustatud ning omavalitsustel on juba praegu õigus kehtestada kiirusepiiranguid ja muuta liikluskorraldust, siis on selge, et valdkond vajab terviklikku lähenemist. Seetõttu palusin kõigil osapooltel vaadata üle praegused vanuse-, juhiloa- ja koolitusnõuded, et need vastaksid tänasele liikluspildile,“ lisas Leis. Ministri sõnul on liiklusõnnetused seotud aina enam ka isiklike kergliikuritega, mistõttu tuleb kaaluda ka nende senisest selgemat reguleerimist.

Kliimaministeerium esitas liikluskomisjonile esialgsed ettepanekud, mida arutada kergliikuritega seotud murekohtade leevendamiseks. Ühe võimalusena arutati kergliikurijuhtidele 10-aastase vanuse alampiiri kehtestamist, sarnaselt jalgratturijuhi vanuse alammääraga. See kehtiks kõikjal, olenemata sellest, kas sõidetakse kõnniteel, jalgrattateel või sõiduteel.

Samuti arutati ettepanekut kehtestada 10–15-aastastele kergliikurijuhtidele jalgrattajuhiloa nõue, mis tagaks, et noored tunnevad esmaseid liiklusreegleid ja oskavad ohutult liigelda.

Kuigi seadus praegu kergliikuritele vanusepiiri ei kehtesta, siis erinevad teenusepakkujad on määranud kasutaja vanuse alampiiriks 18 eluaastat. Samas nad selle tingimuse täitmises ei veendu – õigusaktid ei pane rendiettevõtetele kohustust kontrollida rendiliikuri kasutaja vanust. Seetõttu arutleti ka selle nõude kehtestamise üle, et vältida olukordi, kus kergliikur või pisimopeed satub kogemusteta sõitja kätte.

Minister rõhutas ka vajadust tihendada omavalitsuste ja politsei koostööd, et kaardistada piirkonnad, kus kergliikuritega liiklemine tekitab enim probleeme ning korraldada nn liiklustalguid ohutu käitumise edendamiseks.

Samuti peeti oluliseks suurendada koolide kaudu laste ja lapsevanemate teadlikkust kergliikurite ohutust puudutavates küsimustes. „Ei ole ühtegi seadust ega piirangut, mis suudaks välistada inimliku eksimuse, hoolimatuse või teadmatusest tulenevad traagilised tagajärjed. Seadusi võib teha erinevaid, kuid ohutuse määrab see, kuidas me neid järgime,“ sõnas Leis.

Järgmiste sammudena kogutakse ettepanekud kokku, hinnatakse nende mõju ohutuse parandamisele ning tehakse otsused, milliste muudatustega minnakse edasi.

2008. aastal loodud liikluskomisjoni juhib taristuminister Kuldar Leis. Komisjoni kuuluvad mitme liiklusohutuse teemadega seotud ministeeriumi ja ameti (sh Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiameti), Tallinna linna ning teadlaste ja ekspertide esindajad. Komisjoni ülesandeks on liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutuse küsimustes ning liiklusohutusalaste ettepanekute tegemine valitsusele.

Allikas: Kliimaministeeriumi 30.10.2025 pressiteade