Rahvusvahelisel konverentsil otsiti lahendusi, kuidas ühendada majanduse konkurentsivõime ja kestlik looduskasutus.
28. oktoobril toimus Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuses rahvusvaheline konverents "Tulevikuvalmis Euroopa: teadmiste, poliitika ja praktika ühendamine kliimanutikateks lahendusteks". Konverents tõi kokku juhtivad eksperdid, poliitikakujundajad ja ettevõtjad, et otsida lahendusi, kuidas ühendada majanduse konkurentsivõime ja kestlik looduskasutus. Konverentsi keskmes oli värskelt avaldatud EEA (European Environment Agency) raport „Europe’s environment 2025“ ja selle info nii Euroopa riikide kui ka Eesti kohta.
Konverentsi juhatas sisse Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, kes rõhutas, et peame jätkama nii keskkonnale kui majandusele jätkusuutliku toimimismustriga, sidudes tehtavaid otsuseid veelgi enam andmete ja teadmistega. „EEA (European Environment Agency) värske Euroopa keskkonnaseisundi aruanne kinnitab, et keskkonna- ja kliimariskid kasvavad sõltumata mõnes valdkonnas toimunud edusammudest. Kliimamuutused ja ressursside piiratus ei ole enam tuleviku prognoos – need mõjutavad juba täna meie kõigi heaolu ja majanduse stabiilsust, avaldades survet ökoloogilisele mitmekesisusele, põllumajandusele, veevarudele jne. See on selge signaal, et peame oma otsuseid veelgi enam siduma andmete ja teadmistega. Keskkonnaagentuuri eesmärk on tagada, et iga strateegiline otsus – olgu see seotud energia, ökoloogilise mitmekesisuse või linnaruumi planeerimisega – tugineks usaldusväärsetele keskkonnaandmetele ja mõjuhinnangutele. Primaarsete ressursside vastutustundlik kasutamine ja eriti just taaskasutatavate materjalide ringluse suurendamine ei ole üksnes keskkonnaeesmärk, vaid ka võtmetegur Eesti ja Euroopa majanduse pikaajalise konkurentsivõime tugevdamisel!“ ütles Ala.
Eestit külastas ja konverentsil oli kohal ka EEA (European Environment Agency) tegevdirektor Leena Ylä-Mononen, kes tegi ettekande EEA (European Environment Agency) aruandest ning jagas strateegilisi vaateid Euroopa keskkonna väljavaadete ja tulevaste poliitikavalikute kohta. „Eesti on teinud märkimisväärseid edusamme keskkonnaandmete kättesaadavuses ja kasutamisel. See annab otsustajatele kindlustunde teha andmepõhiseid otsuseid, mis on tähtsam kui kunagi varem. Euroopa keskkonnaseisundi aruanne, mis on koostatud koostöös 38 riigiga, näitab, miks me peame tegutsema. Kliimamuutuste mõjud kiirenevad ja keskkonnaseisundi halvenemine jätkub, ohustades kogu Euroopa tervist, heaolu, konkurentsivõimet ja julgeolekut. Loodus ei ole luksus. See on Euroopa jaoks hädavajalik, olles aluseks kõigele, mis meile kallis on. Neil ebakindlatel aegadel ei saa Euroopa endale lubada oma kliima-, keskkonna- ja kestlikkuseesmärkide vähendamist. Loodan siiralt, et see aruanne annab tugeva teadmistebaasi ja kutsub kiirelt tegutsema,” ütles Ylä-Mononen.
Konverentsi ettekannetes räägiti tuleviku väljakutsetest Euroopa Liidule ja Eestile, anti ülevaade Copernicusest ja kaugseirest keskkonnaseires ning Eesti rohe- ja digiüleminekust. Päeva jooksul toimus ka kaks arutelu. Üks diskussioon oli inglise keeles, kus osales ka EEA tegevdirektor Leena Ylä-Mononen, lisaks temale Marten Kokk (Kliimaministeeriumi kantsler), Helen Sooväli-Sepping (TalTechi rohepöörde ja kestlikkuse nõunik) ja Kai Realo (Ragn-Sellsi juhatuse esimees). Arutati selle üle, kuidas saavutada erinevaid keskkonnaeesmärke piiratud ressurssidega, säilitades samal ajal looduse mitmekülgse toimimise.
Teine arutelu keskendus majanduse ja keskkonna jätkusuutlikule arengule. Paneelis osalesid Andrus Meiner (EEA Maa seire üksuse juht), Peeter Kadarik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi äriarenduse valdkonnajuht), Tiit Maran (Riigikogu keskkonna- ja EL asjade komisjon) ja Lauri Matsulevitš (Eesti Panga ökonomist).
Konverentsil jõuti ühisele arusaamale, et seisame keskkonna ja kliima osas kriitilisel murdehetkel. Kliimamuutused, elurikkuse vähenemine ja ressursside pikaajaliselt jätkusuutliku kasutamise vajadus lihtsalt nõuavad majanduslike süsteemide muutumist. Täpne ja ajakohane teave kliima, vee, maakasutuse ja elurikkuse kohta võimaldab hinnata muutuste suunda ja mõju ning kavandada poliitikaid, mis on teadmistepõhised. Oluline osa on ka üha areneval kaugseirel, andes ülevaate muutustest, mis toimuvad kiiremini kui traditsioonilised seiremeetodid suudavad tabada. Usaldusväärsed ja õigeaegsed keskkonnaandmed on muutunud Euroopa kestliku tuleviku nurgakiviks ja võimaldavad lihtsustamist ning komplekssemaid tehisarupõhiseid lahendusi.
Taustaks
EEA (European Environment Agency) avaldab iga viie aasta tagant keskkonnaseisundi aruande. „Euroopa keskkond 2025“ on alates 1995. aastast seitsmes EEA aruanne. Aruanne valmis vahetus koostöös EEA Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrguga (EIONET). Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
Otseülekande salvestust saab mõne aja pärast järele vaadata Keskkonnaagentuuri YouTube kanalist.
Pildigalerii, autor Erlend Štaub.
Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade
