Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele looduskaitse- ja metsaseaduse muudatused, mis tagavad tasakaalu looduskaitse ja metsanduse vahel
 

Kliimaministeerium saatis täna kooskõlastusele looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketi, mille eesmärk on luua selge raamistik nii looduse tõhusaks kaitseks kui ka kestlikuks metsanduseks. Muudatused toovad kaasa bürokraatia vähenemise ning annavad nii looduskaitsjatele kui metsasektorile vajaliku kindluse tuleviku osas.

Eelnõuga kehtestatakse esmakordselt seaduses 30% maismaa ja mereala kaitse eesmärk ning selle sees omakorda 70% majandusmetsa põhimõte, mis loob tasakaalu looduskaitse ja majanduslike huvide vahel. Samuti tehakse looduskaitse korraldamine ja metsandus lihtsamaks ning vähendatakse bürokraatiat.

„Need on olulised sammud, mis annavad selguse ja kindluse kõigile osapooltele,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. „Metsasektor saab pikaajalise investeerimiskindluse, maaomanikud ja Eesti loodus saab garantii, et 30% meie maismaal ja merel on tõhusa kaitse all, ning inimesed saavad lihtsamad menetlused vähema bürokraatiaga. See on mõistlik kesktee, mis arvestab nii majanduse kui looduse vajadustega.“

Praegu on riigi ja kohalike omavalitsuste kaitstavaid alasid umbes 27% maismaal ja 27,6% merel. Metsamaa moodustab üle poole Eesti maismaast. Riigi 30% maismaa kaitse eesmärk hõlmab lisaks metsadele ka soid, niite, veekogusid ja teisi kaitsealuste liikide elupaiku.

Metsaseaduse muudatused tagavad, et 70% Eesti metsamaast jääb majandusmetsaks. Seal kehtivad jätkuvalt metsaseadusest tulenevad kestliku metsanduse põhimõtted ja nõuded metsa uuendamisele, maksimaalsele raiepindalale ning raievanusele. Muudatus annab metsaomanikele ja puidutööstusele vajaliku kindluse ressursi kättesaadavuse osas ning võimaldab ettevõtetel paremini planeerida, investeerida ja säilitada töökohti maapiirkondades, kus metsa- ja puidusektor on oluline tööandja.

Metsaseadus loob selged õiguslikud raamid istandike rajamiseks mahajäetud ning vähese viljakusega põllumajandusmaadele. Istandikke ei ole lubatud rajada väärtuslikele põllumaadele, poollooduslikele kooslustele ega kaitstavatele aladele, mis tagab nii loodusväärtuste kaitse kui ka toidujulgeoleku.

Lageraielangi maksimaalne pindala väheneb seitsmelt hektarilt viiele hektarile, mis toetab metsaelustiku kiiret taastumist, aitab säilitada elupaikade sidusust ning suurendab metsamaastiku mitmekesisust. Väiksemad raielangid jäljendavad paremini looduslikke häiringutsükleid ning vähendavad tormiriski.

Väljaspool kaitsealasid ei pea enam esitama harvendusraie metsateatist, vaid piisab raie lõpetamisest teavitamisest metsaregistris.

Kohalikud omavalitsused peavad oma looduskaitselised otsused eelnevalt Kliimaministeeriumiga kooskõlastama, mis tagab ühtse lähenemise üle riigi.

Muudatused suurendavad juriidiliste isikute trahve nii looduskaitse- kui metsaseaduse rikkumise eest ning teevad need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Praegused maksimummäärad ei ole aastate jooksul kasvanud sissetulekuid ja elukallidust arvestades enam mõjusad. Uued maksimummäärad on vahemikus 10 000-200 000 eurot, tagamaks, et rikkumine ei tasuks end ära.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kõikidele asjaomastele ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks huvirühmadele. Pärast kooskõlastusringi läbimist ja vajalike täienduste tegemist esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsusele ning seejärel Riigikogule. Samaaegselt saadetakse Vabariigi Valitsusele ka Metsanduse Arengukava aastani 2035.

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade