Euroopa seisab üheaegselt silmitsi julgeoleku-, majandus- ja kliimasurvega. Sel nädalal Brüsselis ja Luksemburgis toimunud arutelud tõid kliimaeesmärkide lahendamise plaanid lähemale sellele, et neid saaks vaadata koos ülejäänud eesmärkidega.
EL arutab kliimamääruse muutmist, et kehtestada kogu liitu hõlmav 2040. aasta vahe-eesmärk kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Suund kliimaneutraalsusele ei muutu; vaieldakse peamiselt detailide üle.
“Euroopas laiemalt tajutakse kliimamuutuste mõju aina teravamalt. Seepärast püsib ka Euroopa Liidu kliimapoliitika nõudlik ja samas pragmaatiline. Kindlasti on juurde tulnud tunnetust, et peame rohelise majanduse hoidma ka konkurentsivõimelisena,” märkis energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. “Ning arutelud käivad. Nii kohmakaks osutunud maakasutuse ehk LULUCFi kui ka täiendava heitgaaside kaubanduse süsteemi ETS2 rakendamise üle käivad praegu tõsised arutelud,“ lisas minister.
Peaministrite ehk ülemkogu kohtumine andis Eestile põhjust arvata, et maakasutuse ehk LULUCFi sektorile ei panda ebarealistlike ootusi. “Looduses toimuvad protsessid on aeganõudvad ja keerukad. Praeguses vormis surub LULUCF neid lühiajalistesse raamidesse, aga peame vaatama pikemat vaadet ning eri valdkondade seoseid. Uuel perioodil peaks süsteem olema mõistlikum ja paindlikum,” selgitas Sutt.
Teine Eestile oluline punkt on, et kliimapoliitika pikaajalisi eesmärke oleks võimalik paindlikult kohandada. “Me seame eesmärke väga pikaks ajaks. Samas peab neid eesmärke täpsustama, kui algandmed muutuvad. Praegune kokkulepe lubab eesmärke ja meetmeid ajakohastada vastavalt uusimale teaduslikule teadmisele, tehnoloogilistele arengutele ja muutuvatele konkurentsitingimustele. See on olnud üks Eesti peamisi nõudmisi ning toetab sihti kujundada kliimapoliitikat, mis on ühtaegu teaduspõhine, paindlik ja majanduslikult mõistlik,” selgitas Sutt.
Eesti rõhutas vajadust säilitada riikide otsustusvabadus kliimaeesmärkide täitmise tee valikul, et säiliks õigus otsustada, kuidas oma riigi sees kõige mõistlikumalt eesmärke saavutada. Lisaks tõi Eesti esile, et kliimapoliitika rahastamine peab olema tõeliselt õiglane ja kättesaadav kogu Euroopa Liidus, sealhulgas väiksematele või vähem jõukatele majandustele. Nii saab tagada, et üleminek kliimaneutraalsusele toimub ühtlaselt, toetades Euroopa majandust ja kasvatades ühiskonna heaolu ning vältides lõhesid liikmesriikide vahel.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
