Sügisretk Olev Abneriga ajaloolise Lõuna - Harjumaa mõisaparke vaatama

Pühapäeval, 26.oktoobril 2025

Sõidame koos Olev Abneriga sügisvärvides Lõuna-Harjumaa mõisaparke avastama.

Harjumaa koos Viru- ja Järvamaaga on ajalooliselt olnud tihedalt mõisatega asustatud. Ajaloolise

Harjumaa lõunaosa jääb tänapäeval Raplamaale.

Mõisate parkide praegust seisukorda on mõjutanud rajamisaeg ja -stiil, asukoht, looduslikud tingimused ja omanike varanduslik seis ja huvi parginduse vastu, kuid veel rohkem sõjad ja revolutsioonid ning hilisemad võimude vahetused ja uued omanikud, mis on parkide hooldusele ja täiendamisele jätnud oma jälje.

Saku mõisa (Sack) park paikneb Vääna jõe ääres. Park on rajatud esmaselt 18. sajandil, kuid 1830.

aastatel oluliselt laiendatud. Tähelepanuväärne on neljast tiigist koosnev tiikide süsteem ja vetemäng. Parki on ka pärast mõisaaega täiendatud ja on olnud enam-vähem järjepidevas hoolduses, mistõttu on puittaimestiku liigirikkus üle keskmise. Pargis on mõõtmetelt suured punaselehine harilik pöök, mitmed läänepärnad, harilikud tammde ja lehised. Peahoone on praegu kasutusel kui puhke- ja seminarikeskus.

Üksnurme mõisa (Uxnorm) park paikneb madalal seljandikul ja on rajatud 19. sajandil vabakujulise pargina, mille keskseks osaks olid tiigid. Iseloomulikud on puude rühmad ja read ning säilinud on ka põõsaste rühmi. Park on viimased paarkümmend aastat olnud vaid põgusalt hooldatav. Peahoone on seisnud aastakümneid kasutuseta.

Maidla mõisa (Wredehagen) park rajati 19. sajandi kolmandal veerandil. Paikneb tänapäeval Saue vallas. Park paikneb Maidla jõe ääres. Pargis on tänapäevaks ülekaalus ise kasvama hakanud vahtrad ja saared, sest pärast maareformi sai mõisa südamest asundustalu. 1867. aastal püstitatud mõisa pikast ühekorruselisest kivist peahoonest on alles vaid üks tiib – ülejäänud osa hoonest lammutati 1930. aastatel.

Rabivere mõisa (Rabbifer) park jääb tänapäeval Raplamaale. Rajatud 19. sajandi esimesel poolel.

Parki ümbritseb maakivimüür. Vabakujulise pargi keskseks elemendiks on saarega tiik pargi loodenurgas. Vanemast istutusperioodist on alles päransid. Pargi ajaloos oli perioode, kui hooldus oli nõrk ning mitmel pool hakkas ise kasvama puid. Tänapäevaks on enamus järelkasvust eemaldatud.

Alu (Allo) mõisa park jääb tänapäeval Raplamaale. Park rajati 1870–1880. aastatel. Peaaegu poole praegu riikliku kaitse all olevast pargist moodustavad tiigid, mille pinnalt peegelduvad puude võrad.

Peaaegu igast pargi osast on nähtav neogooti stiilis neljatahulise torniga peahoone. Parki on tehtud juurdeistutusi ja pargi hooldus on hea.

Kuusiku mõisa (Saage) park jääb tänapäeval Raplamaale. Park on arenenud 18. sajandi lõpu barokkpargist 19. sajandi vältel vabakujuliseks pargiks. Park paikneb Vigala jõe kaldal, mis on mitme

tammiga üles paisutatud. Jõe vett on kasutatud varem mitme veski käitamiseks. Üle jõe avanevad vaated avatud maastikule. Barokkpargist arenenud pargiosaga liitub lääne pool metsapark. Park on enam-vähem järjepidevalt olnud hoolduses.

Retke juhib ja mõisaparke tutvustab dendroloog ja teenekas parkide uurija olev Abner.

Ööl vastu pühapäeva oleme üle läinud talveajale. 

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 10.00

Tagasi Tallinnas kell 18.00

Sõidu hind 30 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

Allikas: Looduse Omnibussi teade