Euroopa Liidu Nõukogu kiitis eile heaks määruse, millega lõpetatakse Vene päritolu gaasi importimine aastaks 2028. Otsus on osa ELi laiemast eesmärgist tugevdada energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust Vene energiatarnetest.
„Nõukogu otsus on selge signaal, et Euroopa Liit suudab tegutseda ühtselt ja põhimõttekindlalt, et lõpetada energiasõltuvus Venemaast. Vene energia ei ole ühelgi juhul odav. Sest iga euro, mida Euroopa kulutab Venemaalt energia ostmiseks, tähendab lisaeurot, mida Euroopa, sealjuures Eesti ja Ukraina, peab kulutama enda kaitsmiseks,“ sõnas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kes osales eile Euroopa Liidu energeetikanõukogu ajaloolise otsuse tegemisel.
Minister lisas, et Venemaa gaasist lahti ühendamine tugevdab varustuskindlust ning kindlustab stabiilsemad hinnad. „Toetasime loomulikult täielikult eesmärki lõpetada Vene gaasi ja nafta import 2028. aastaks ning ootame Euroopa Komisjonilt ettepanekut, mis looks ajakava ka Vene tuumakütuse ja tehnoloogia impordi lõpetamiseks.“
Esmaspäevase nõukogu määruse kohaselt keelatakse alates 2026. aasta jaanuarist uued torugaasi ja LNG impordid Venemaalt. Tuleva aasta 17. juunist lõpeb erand lühiajalistele lepingutele, mis on sõlmitud enne 17. juunit 2025. 1. jaanuariks 2028 peavad lõppema kõik kehtivad pikaajalised impordilepingud ning Vene nafta import lõpetatakse samuti hiljemalt 2028. aasta alguseks.
Eestis on juba alates 2022. aastast riikliku sanktsiooniga keelatud Vene maagaasi import. „Venemaa on korduvalt tõestanud, et ta ei ole üheski valdkonnas usaldusväärne partner, mistõttu peab Eesti vajalikuks, et liidu õiguslik raamistik oleks konkreetne ja toetaks energiasõltumatust Venemaast,“ lisab minister Sutt.
Eesti toetab ka maagaasi päritolu ja ekspordikoha kontrollsüsteemi loomist ning on valmis osalema riiklike mitmekesistamiskavade koostamisel.
Eilse energeetikanõukogu veerel liitus Eesti ametlikult ka tuumaenergia koostööformaadi ehk Tuumaliiduga, mille aruteludes on Eesti seni osalenud vaatlejana. Energeetikanõukogul arutati muu hulgas Euroopa tööstuse jätkuvat elektrifitseerimist, Ukraina energiajulgeolekut ning Hispaania ettepanekut lõpetada kaks korda aastas kella keeramine.
Täna osaleb energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ka Euroopa Liidu keskkonnanõukogul. Lisaks arutatakse puhta vee ja puhaste merede tagamise strateegiaid ning novembris toimuva kliima COP30 ühiseid seisukohti. Samuti puudutatakse Vene varilaevastikust tulenevat keskkonnaohtu.
Allikas: Kliimaministeeriumi 21.10.2025 pressiteade
