Eestis ja teistes Euroopa Liidu (EL) riikides hakkavad kehtima uued põhimõtted, mis aitavad vähendada toidu- ja tekstiilijäätmete koguseid. Jäätmete raamdirektiivi muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks. 

“Toidu- ja tekstiilitootmine nõuavad palju ressursse, kuid kahjuks läheb suur osa toodetest ikkagi lõpuks raisku ja jõuab prügilasse. Kui Eestis tekib aastas umbes 18 tuhat tonni tekstiilijäätmeid ning 180 tuhat tonni toidujäätmeid, siis Euroopa Liidu riikide peale kokku on need kogused veel sadu kordi suuremad. Peame senisest nutikamalt majandama ning jäätmeteket vähendama, et meie looduskeskkonnal poleks asjatult suur koormus ja väärtuslik ressurss ei läheks raisku,” lausus Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. 

Kui 2025. aasta alguseks pidid kõik riigid korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise ning ettevõtted tegelevad ringlussevõtu võimaluste arendamisega, siis nüüd on fookus tootjatel. Alates 2028. aastast hakkab tekstiilitoodetele kehtima laiendatud tootjavastutus, mistõttu peavad nii tootjad kui ka turuletoojad katma tekstiilijäätmete kogumise, sorteerimise ja ringlusse suunamise kulud. See nõue hakkab kehtima ka EL turul tegutsevatele e-kaubanduse ettevõtetele sõltumata nende asukohast. 

“Möödunud aasta analüüs näitas, et tekstiilide kvaliteet on langenud ning aina rohkem valmistatakse selliseid tooteid, mida pole võimalik ringlusesse võtta. Ka tekstiilijäätmete liigiti kogumise taristu vajab veel sissetöötamist ja laiendamist, et jäätmetest vabanemine oleks inimestele päriselt mugav. Siin on mõistlik rakendada põhimõtet, et kogumise ja käitlemise kulud jääksid maksumaksja asemel tootja kanda. See motiveerib ettevõtteid tooma turule tooteid, mille jäätmeteks muutumisel tekib vähim kulusid ja probleeme,” selgitas Jaanisoo. 

Jäätmete raamdirektiivi muudatusega saavad liikmesriigid ka eesmärgid toidujäätmete tekke vähendamiseks. 2030. aastaks tuleb toidutööstuses  tekkivaid toidujäätmeid vähendada vähemalt 10 protsenti võrreldes aastate 2021-2023 keskmise toidujäätmete tekkega. Jaemüügi ja muul viisil tarnimise käigus, restoranides, toitlustusteenuste pakkumisel ja kodumajapidamistes tuleb toidujäätmete teket vähendada 30 protsenti elaniku kohta. Sihtarvude saavutamiseks soodustatakse kogu ELis näiteks toidu annetamise praktikaid ning edendatakse teadlikkust. 

Täna jõustunud direktiiv tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 2027. aasta suveks. Kliimaministeerium alustab huvirühmadega kohtumisi ja õigusaktide muudatuste väljatöötamist novembris. Kliimaministeeriumi kodulehelt leiab täpsema info tekstiili laiendatud tootjavastutuse ja toidujäätmete vähendamise eesmärkide elluviimise kohta.  Direktiivi tekstiga saab tutvuda Euroopa Liidu Teatajas.  

Allikas: Kliimaministeeriumi 16.10.2025 pressiteade