Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) edastas põllumajandus- ja toidutootmissektori peamised sõnumid ja seisukohad peaminister Kristen Michalile ja Euroopa Komisjoni elarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse volinikule Piotr Serafinile, seoses eelseisvate Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistikuga ja ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistega. 

EPKK rõhutab, et järgmise perioodi otsused määravad, kuidas tagatakse Euroopa toidutootmise, maaelu ja bioressursside kestlikkus ning toidujulgeolek. „Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandus- ja toidutootjad ning maaettevõtjad tegutsevad Euroopa Liidu idapiiril ning nende roll on samaaegselt nii toidutootmine kui ka Euroopa säilenõtkuse tagamine. On strateegiliselt oluline, et nendes piirkondades säilib aktiivne majandus- ja kogukonnaelu, et inimesed elavad ja tootjad seal tegutsevad. Et nad märkavad muutusi ja tagavad nähtava kohaolu,“ rõhutas EPKK juhatuse esinaine Kerli Ats. 

EPKK viis peamist sõnumit peaministrile: 

1. Põllumajandus ja toidujulgeolek on osa Euroopa julgeolekust. Idapiiri piirkondade tootjad tegutsevad geopoliitiliselt kõige riskantsemas piirkonnas. Nende kohalolu ja tootmine on Euroopa stabiilsuse ning turvalisuse kontekstis oluline. 

2. Agressorriigiga maismaapiiri omavad riigid vajavad eraldi “Idapiiri maapiirkonna säilenõtkuse eelarvet” (Eastern Border Rural Resilience Envelope). EPKK kutsub üles looma ÜPP raames täiendavat Euroopa Liidu poolset rahastusmehhanismi, mis tugevdab maaelu ja põllumajandust idapiiri ääres. 

3. ÜPP peab jääma tugevaks ja iseseisvaks poliitikaks, säilitama oma eraldiseisva eelarverea ja olema piisavalt rahastatud. ÜPP vahendite vähendamine ning toidujulgeoleku tagamiseks oluliste investeeringute ühisfondi suunamine on vastuvõetamatu. 

4. ÜPP peab olema õiglane ning tagama, et põllumajandus- ja toidutootjatel, kellel on samad kohustused on ka võrdsed toetused. Balti riikide põllumehed saavad endiselt madalamaid otsetoetusi kui ELi keskmine. Järgmises eelarves tuleb otsetoetused võrdsustada. 

5. Põllumajandus- ja toidutootmisettevõtteid ega neid koondavaid ühistuid ei tohi maksustada kavandatava Euroopa korporatiivtulumaksuga. Toidutootmine on ühiskonnas elutähtis teenus. Suuremad toidutööstused, põllumajandustootjad ja neid koondavad ühistud on maapiirkondades suurimad tööandjad ning tagavad toidujulgeoleku ja regionaalse stabiilsuse. Need ettevõtted ei tohi saada karistatud oma panuse eest ühiskonna varustuskindlusesse. 

Pöördumisele lisati Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandus- ja toidutootjate esindusorganisatsioonide ühisdeklaratsioon, mis allkirjastati 8. oktoobril Tartus. Ühisdeklaratsioon rõhutab, et idapiiri põllumajandus ja maaelu on Euroopa strateegilise säilenõtkuse osa, mistõttu vajab piirkond eraldi tähelepanu ja rahastust järgmises ELi eelarveraamistikus. 

  Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 15.10.2025 pressiteade