Kliimaministeerium on algatanud uuringu, mille eesmärk on lihtsustada keskkonnamõjude hindamist. Eesmärk on välja selgitada, millised tegevused avaldavad kliimale piisavalt olulist mõju, et neid tuleks käsitleda täiendavalt keskkonnamõju hindamise protsessis. Uuringu tulemused aitavad luua selgema ja õiglasema aluse majandustegevuste mõju hindamiseks kliimaeesmärkide saavutamisele. 

„Soovime leida tasakaalu selle vahel, kuidas tagada keskkonnakaitse ja samal ajal vähendada ettevõtete jaoks tarbetut bürokraatiat,“ selgitas rohereformi asekantsler Kristi Klaas. „Oluline kliimamõju tuleb selgelt määratleda, et keskkonnamõju hindajad ja loaandjad saaksid keskenduda suurematele heiteallikatele, samal ajal kui väikese mõjuga tegevuste puhul saame vältida asjatut lisakoormust.“ 

Olulise kliimamõju mõiste defineerimine aitab kiirendada keskkonnalubade andmist ja samas tagada, et säilib liikumine kliimaneutraalsuse suunas. Uuringus analüüsitakse eri valdkondi ja töötatakse välja metoodika, mille alusel saab tulevikus hinnata, millal mõju loetakse oluliseks. 

„Kogu kliimapoliitika liigub selles suunas, et paremini siduda keskkonnahoiu ja majanduse eesmärke ning algatatud uuring viib meid samuti sellele eesmärgile sammu lähemale. Väiksem keskkonnamõju on juba ammu konkurentsieelis ning tahame samal põhimõtte ka keskkonnalubade taotlemisse arvestada,“ rõhutas Klaas.  

Uuringu käigus analüüsitakse eri tegevusalade kasvuhoonegaaside heidet ning tehakse ettepanek olulise kliimamõju piirväärtuse kehtestamiseks.  

„Keskkonnamõju hindamine tugineb seadustel ja juhenditel, mis ei ole ajalooliselt andnud väga palju suuniseid kliimamõju arvestamise kohta. See tähendab, et ebaselgus on nii ettevõtjatel, hindajatel kui ka riigiasutustel. Meie eesmärk on leida teiste riikide praktikaid ja Eesti eripärasid arvestades soovitused, mis annaksid kõigile osapooltele suurema selguse. Igasugune protsessi lihtsustamine ei tohiks aga sealjuures kindlasti tulla keskkonnaseisundi arvelt,“ kommenteeris analüüsi eest vedav Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Valdur Lahtvee. 

Uuringu tulemusel väljapakutud künnisvõimsusi ja valdkondi arutatakse ja testitakse olulisimate sihtgruppide esindajatega. Nende seas on EL kasvuhoonegaaside heitkogustega ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvad ettevõtted, erialaliidud, Eesti Keskkonnamõju hindajate ühing ja Eesti Keskkonnaühenduste koda. 

Uuringu tulemusi kasutatakse õigusaktide täiendamisel, et lihtsustada keskkonnamõjude hindamise süsteemi. Õigusaktide täiendamine on planeeritud lähiaastatele.  

 Allikas: Kliimaministeeriumi 10.10.2025 pressiteade