Kliimaministeerium töötab välja käendusmeedet, mis võimaldaks strateegiliselt oluliste suurinvesteeringute elluviimist Eestis ka siis, kui erasektor üksi ei suuda kanda projektiga kaasnevaid riske.  

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt esitles eile Vabariigi Valitsusele plaani töötada välja finantsmeede strateegiliselt oluliste suurinvesteeringute elluviimiseks ja tutvustas esialgseid meetme tingimusi. Meetme töötab välja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) koostöös Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. 

„Eesti seisab järgmiste kümnendite suurimate investeeringute lävel, olgu nendeks ulatuslikud energiataristu arendused, nagu vesisalvestid, tuumaelektrijaam, meretuulepargid või energiamahukad tööstused, kuid kõigi nende projektide eluiga ja tasuvusaeg on pikk ning pangad neid turutingimustel rahastada ei soovi. Meie eesmärk on pakkuda investoritele kindlust, et puhta energia investeeringud on Eestisse teretulnud ning anda hoogu tööstuse arengule,“ ütleb minister Sutt.  

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab meede hoogustada investeeringuid, mis on Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime ja julgeoleku seisukohalt eriti olulised. „Käendusmeede on suunatud eelarvelt mahukate tööstusinvesteeringute toetamiseks ka laiemalt, olgu need siis erinevad andmekeskused, tulevikutööstused, nagu vesinik ja puidu väärindamine, või ka tööstusparkides asuvad ettevõtted, kes oma arenguks riigi täiendavat tuge vajavad.“ 

Välja töötatav meede on laenukäendus, mille eesmärk on hajutada kapitalimahuka ning pika elueaga energia- ja tööstusprojektide riske, tehes need pankadele rahastatavaks. Meetme abil potentsiaalselt elluviidavad projektid panustavad energiamajanduse arengukava eelnõu üldeesmärki tagada Eesti energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ja suunata puhta energiaga majandusele üleminekut.  

Strateegiliselt oluliste suurinvesteeringute käendusmeedet rakendatakse seal, kus EISi omavahendite arvelt pakutavad võimalused – olenevalt lahendusest kuni 25 miljonit eurot – ei ole piisavad. 

Käendusmeede aitab vähendada investorite tõkkeid rahastamisele, pikendada laenu tähtaegu vastavalt projektide elueale ja võimaldab projekti rahastamisel osalemist ka konservatiivsematel finantseerijatel, näiteks pangad ja pensionifondid. 

Konkreetsetele projektidele kohalduvad tingimused töötab suuresti rätseplahendusena välja EIS. „Lähtekohaks on põhimõte, et käendus seab ettevõtjale vajalikud lisatingimused, et laenuteeninduse riskid oleks maandatud ning tagada laenukäenduse isetasuvus,“ lisas Sutt.  

Vaheülevaade meedet puudutavast on plaanis anda Vabariigi Valitsusele veel selle aasta sees, misjärel meetme väljatöötamine jätkub sammhaaval 2026. aasta jooksul. Meetme väljatöötamisel konsulteeritakse pankade, turuosaliste ja Euroopa Komisjoniga.   

Allikas: Kliimaministeeriumi 10.10.2025 pressiteade