Euroopa Liidus kalanduse ja ookeanide volinik Costas Kadis ning 
regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Foto: Aron Urb
 

Alates neljapäevast viibib regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase kutsel Eestis visiidil Euroopa Liidu kalanduse ja ookeanide volinik Costas Kadis. Volinik kohtus külaskäigu raames Eesti kalandussektori ettevõtete ja organisatsioonide esindajatega ning kalandusteadlastega.

Ministriga kohtumise peamised teemad olid kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiirid, kalapüügikvootide kõikumine, liidu ühise kalanduspoliitika lihtsustamine ja rahastamine uuel eelarveperioodil ning kormoranide ja hallhüljeste suur surve kalavarudele.

Kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiirid

Euroopa Komisjon on seisukohal, et Eesti kalalaevastiku võimsust tuleks vähendada, kuna komisjoni kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) värskeima hinnangu järgi on Eesti laevastiku Läänemere segmendid tasakaalust väljas. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et Eesti ei pea jätkuvalt kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamist vajalikuks, kuna kalavarusid kaitstakse kehtestatud püügikvootide või lubatud püügivahendite arvuga.

Kalapüügikvootide kõikumine

Minister Terras tõi kohtumisel volinik Costasega välja Eesti kalandussektori mure, et Euroopa Komisjon tuleb üha sagemini välja mahult aina enam kõikuvate kvootidega, mis ei sarnane ka teadussoovitustele. „Näiteks tulevaks aastaks võimaldaks teadussoovitus tõsta kilukvooti 45 protsenti, aga komisjoni eelnõus pole kvooti üldse tõstetud. Täpselt sama kehtib Läänemere keskosa räime kohta. Oleme seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks kvootide määramisel lähtuma teadussoovitustest kui parimast teadmisest,“ sõnas ta. Lisaks ütles minister, et vältida tuleks suuri iga-aastaseid kvoodikõikumisi. „Kvootide kõikumine aastate vahel võiks jääda 20–25 protsendi piiresse. Viimastel aastatel on kvoodid väga palju kõikunud ning see on muutnud Läänemere kalapüügi ebastabiilseks,“ tõdes Terras.

Hallhüljeste ja kormoranide suur surve kalavarudele

Ministri sõnul tuleks koostöös Läänemere-äärsete riikidega leida lahendus arvukate konfliktliikide, nagu näiteks kormoranide ja hallhüljeste, arvukuse piiramiseks. „Kuna liikmesriigid tõlgendavad kormoranide kaitsestaatust erinevalt, teeb see ka riikidevahelise koostöö keeruliseks. Seetõttu on tarvis selgemaid suuniseid või muudatusi, mis lubaks kormoranide arvukust tõhusalt reguleerida ja teha liikmesriikide vahel tihedamat koostööd,“ lisas ta.

Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika lihtsustamine

Eesti on seisukohal, et kalandussektoris tuleb lihtsustada liidu õigusaktide rakendamist, vähendada aruandluskohustust ning seejuures vältida ülemääraste kulude teket nii ettevõtetele kui ka rakendusasutustele. Terrase sõnul on kalapüügisektori aruandluskohustus erinevate regulatsioonidega oluliselt kasvanud ning kasvab veelgi seoses kalanduse kontrollimääruse muudatuste rakendamisega. „Topeltaruandlust tuleks vältida ning koguma peaks vaid andmeid, mis on hädavajalikud püügikogustest ülevaate saamiseks,“ sõnas minister.

Kalanduspoliitika tuleviku rahastamine

Euroopa Komisjon avaldas juulis ettepaneku liidu pikaajaliseks eelarveks aastatel 2028–2034. Ettepaneku üle alanud läbirääkimistel paistab kalandussektor raskes seisus olevat, sest võrreldes praeguse eelarveperioodiga on kalanduspoliitika elluviimiseks eraldatud osa vähendatud kolm korda ning isegi selle osa õiguslik kindlus on ebaselge. Eelarve vähendamise kõrval aga seatakse sektorile üha uusi kohustuslikke eesmärke. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras rõhutas sel nädalal toimunud Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, et eelarve finantsraamistikku tuleb ühtlustada. „Väljendasin ka muret selle üle, et liidu pikaajalise eelarve kalanduse üldmääruse eelnõus seatud eesmärkide täitmiseks ei paista olevat piisavalt rahastust,“ lisas ta.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade