Paljud Eesti Maaülikooli kaugõppes õppivad tudengid on juba aasta aega üritanud ülikoolile selgeks teha, et kool on rikkunud üliõpilaste huve, sest ei teavitanud neid ülikooli astumise eel õppekava ametlikust kestusest ehk nominaalajast.

Ligi sajale Eesti Maaülikooli kaugõppes õppivale tudengile tähendab plaanipärane lisa-aasta seda, et õppetoetuse seaduse kohaselt pole neil pangast õpingute rahastamiseks õppelaenu võimalik taotleda, kirjutas Eesti Päevaleht.

«Ülikooli astudes kirjutati ka infomaterjalides, et õppeaeg on neli aastat,» sõnas üks anonüümsust palunud tudeng.

2005. aasta sügisel teavitas Maaülikool näpuveast eksami-ja kvalifikatsioonikeskust ning see omakorda panka.

Maaülikooli õppeosakonna juhataja Anne Lüpsik rääkis, et kohtus veel eilegi rahulolematute tudengitega ja selgitas, et ülikool võttis nad 2004. aastal vastu kolme aasta pikkuse nominaalajaga õppekavale, mille õppeaeg on neli aastat ning ülikoolil on õigus kehtestada õppekava täitmiseks õppeplaan, mis üliõpilaste huve arvestades on hajutatud neljale aastale.