Valitsus kiitis 25. septembri istungil Riigikogule esitamiseks heaks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis valminud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seadusemuudatusega soovib ministeerium lihtsustada reegleid ning suurendada omavalitsuste enesekorraldusõigust.

Eelnõu üldine eesmärk on vähendada bürokraatiat ja anda kohalikele omavalitsustele juurde paindlikkust ja otsustusõigust. Eelnõu on seotud juba varem Riigikokku saadetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõuga.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on kohalikke omavalitsusi puudutavate õigusaktide korrastamine osa kehtivast koalitsioonileppest.

„Tegu on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise kõrval täiendava eelnõuga, millega soovime laiendada omavalitsuste otsustusõigust. Leian, et riik peab saama ja saab usaldada Eesti linnade ja valdade juhte ning eksperte, kes puutuvad iga päev kokku kohalike küsimustega ning suudavad leida kõige sobilikumaid lahendusi,“ lausus minister.

Ta lisas, et ühelt poolt laiendatakse omavalitsuste laenamisvõimalusi investeeringute elluviimiseks, aga samas suurendatakse ka järelevalvet nende üle, kellel peaks tekkima finantsprobleeme.

Kuigi muudatused on suuresti tehnilist laadi, kaasneb eelnõu vastuvõtmisega mitu olulist uuendust.

• Tulevikus peavad ühtsetest finantsreeglitest lähtuvalt toimetama kõik omavalitsuse osalusega äriühingud, sihtasutused ning mittetulundusühingud. Praegu kehtib reegel ainult omavalitsuse rahastamisest sõltuvatele üksustele (näiteks omavalitsuselt toetust saav spordikeskuse sihtasutus).
• Kohalike omavalitsuste finantsriskide vähendamiseks peab alates 2027. aastast põhitegevuse tulem katma ka intressikulu. Praegu peavad tasakaalus olema vaid põhitegevuse tulud ja kulud.
• Investeerimisvõimekuse hoidmiseks leevendatakse mõnevõrra omavalitsustele kehtivaid laenu võtmise piiranguid, eelkõige finantsiliselt paremas olukorras omavalitsuste puhul.
• Tugevneb riiklik järelevalve riskiseisus olevate omavalitsuste üle: netovõlakoormuse piirmäära ületavad omavalitsused peavad edaspidi esitama oma eelarvestrateegia enne volikogus vastuvõtmist ülevaatamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
• Edaspidi lubatakse omavalitsustel tähtajalisi hoiuseid avada lisaks praegusele kolmele pangale veel täiendavalt kolmes pangas.
• Kohaliku arengukava ja eelarvestrateegia võib muudatusettepaneku alusel volikogus vastu võtta senise 16. oktoobri asemel 30. novembriks.

Regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais ütles, et nii valitsusele kui ka ministeeriumile on oluline, et omavalitsused saaksid võimalikult palju ise oma tegevust korraldada. „Riigil ja ministeeriumil tuleks sekkuda vaid olukorras, kus omavalitsuse tegevusega kaasnevad suuremad finantsriskid. Selleks oleme juba praegu, eelnõu väljatöötamisel, teinud omavalitsustega tihedat koostööd,“ lisas ta.

Eelnõuga ei muudeta omavalitsuse finantsjuhtimise põhialuseid. Samuti ei anta omavalitsustele täitmiseks uusi ülesandeid.

Kavandatavad seadusemuudatused jõustuvad eelnõu järgi 2027. aasta 1. jaanuaril.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade