Eesti maaviljeluse instituudi (EMI) teadurid on asunud esimese omataolise projekti käigus uurima, kas meie looduses kadumisohus olevaid taimi on võimalik labori katseklaasides paljundada ning ka loodusesse istutada. Katsete õnnestumise korral pääseksid hävimisohust kõik taimeharuldused.

EMI taimebiotehnoloogia uurimiskeskuse juhataja Katrin Kotkase sõnul on esialgu luubi alla võetud teise kaitsekategooria alused, orhideede hulka kuuluvad balti sõrmkäpad. “Uurimustöö eesmärk on välja selgitada, mis meetoditega on võimalik looduslikke käpalisi kõige efektiivsemalt ja taimede looduslikke populatsioone kahjustamata säilitada ja ka paljundada,” rääkis Kotkas juba kaks aastat tagasi alanud ainulaadsest pilootprojektist, mille vastu on huvi tundnud nii orhideede kasvatajad kui ka looduskaitsjad. “Kartulisortide säilitamise ja paljundamisega on meil kogemused olemas, nüüd tuleb uurida, kas samamoodi saab ka kaitsealuste taimedega teha.”

Praegu uurimiskeskuse geenipangas hoitavate sadade eri köögi- ja aedviljasortide hulgas sirguvad sõrmkäpad said alguse ühest eraaias kasvanud taimest. Selle juuremugula kasvupungalt lõigati vaid poolemillimeetrise läbimõõduga tükike, mis asetati katseklaasi põhja spetsiaalsele toitesegule. Kuna segus olid taime kasvamiseks olemas kõik vajalikud kasvuained, hakkas tükike ka juurduma.

See, kuidas balti sõrmkäppasid paljundada ning millise koostisega toitesegudel neil meeldib kasvada, on praeguseks juba teaduritele selge. “Kuidas aga neid looduslikesse kasvukohtadesse teiste liigikaaslaste juurde istutada, vajab veel katsetamist,” nentis Kotkas.

Palju katseid veel ees

Võtmeküsimuseks ongi praegu välja uurida, milline pinnas on sõrmkäppadele kõige meelpärasem ja kas taimed vajavad teiste orhideede kombel elamiseks ka seente abi. Siiani on teaduritel õnnestunud vaid üksikud taimed looduses kasvama panna.

Kui aga järgmisel kevadel saadab katseklaasides kasvanud sõrmkäppade loodusesse istutamist edu, avanevad Kotka sõnul uurigu tulemustega suured võimalused.

“Edu korral on võimalik hakata välja töötama ka teiste hävimisohus taimeliikide hoidmise ja paljundamise viise,” lausus ta. “Katseklaasi steriilses keskkonnas on võimalik väga kiiresti toota tuhandeid ja kümneid tuhandeid taimi.”

Geenipank

* Sakus uurimisekeskuse geenipangas on üle tuhande säiliku 18 liigist.

* Lõviosa on kartulisordid – üle 400. Lisaks ploomi-, õuna-, pirni- ja kirsipuu, maasikas, vaarikas ja muud aiataimed.

* Looduslikest taimedest säilitatakse pohla, soo- ja arukase vorme ning hävimisohus liikidest balti sõrmkäppa.