Esimeste tiikide puhastamise järel usuvad teadlased, et liiki on võimalik päästa.

Üleeuroopalise tähtsusega harivesilikele taastavad kahepaiksete kaitsjad tänavu 40 väiksemat kudemisveekogu, et kindlustada selle ohustatud liigi püsimajäämine meie looduses.

Euroopa Liidu LIFE-Looduse programmi ja keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatavat projekti vedava Voldemar Rannapi sõnul taastatakse harivesilike paljunemiseks olulisi veesilmasid Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Peaasjalikult vaid nendes maakondades leidubki veel elujõulisi harivesiliku populatsioone.

“Selles piirkonnas on pea iga talu juures traditsiooniliselt mitu tiiki, kus harivesilikud kevadeti kudemas käivad,” rääkis Rannap.

“Praeguseks on aga enamik nendest kas umbe ning võssa kasvanud või siis on neisse vesilike vastsetest toituvad kalad sisse toodud.”

Harivesilik eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega ning kaladeta väikeveekogud.

Ees ootavate tööde käigus raiutakse sageli tihnikusse kasvanud vanad tiigid lagedaks ning lastakse veest tühjaks. Nii kaovad nendest kalad ja saab kõrvaldada ka sinna aegade jooksul ladestunud mudakihi koos vohavate veetaimedega.

200 veekogu juba korrastatud

Aastaid tagasi oli harivesilik arvukas liik üle kogu Eesti, kuid nüüdseks on nende asurkond sobilike kudemisveekogude kadumise tõttu langenud kriitilise piiri lähedale. “Praegu tundub, et kolm aastat tagasi tiike taastama asudes saime siiski õigel ajal jaole ning liik on mõõnast üle saanud,” tähendas Rannap, olles veendunud kudemistiikide taastamise mõttekuses.

“2004. aastast oleme korrastanud juba ligemale kakssada veekogu ning tänavu tehtud inventuuri andmetel on pooled nendest juba harivesilike poolt asustatud. Paljudesse tiikidesse on aga ilmunud praktiliselt kõik kohalikud kahepaiksed.”

Kokku on plaanis taastada 240 tiiki, millest peaks piisama, et väikeste kahepaiksete arvukus tõuseks iseseisvalt hakkama saamiseks piisavalt kõrgele. Juba taastatud ning ees ootava 40 tiigi korrastamine läheb maksma veidi üle miljoni krooni.

Kaitsealune harivesilik

* Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Nahk on harivesilikul kärnkonnaga sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranž, mustade laikudega.

* Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal aprillis.

* Sageli aetakse harivesilikku segamini meie teise vesiliku – tähnikvesilikuga. Viimane on küll harivesilikust tunduvalt väiksem (kuni 11 cm), sileda nahaga ning helepruun, kuid segadust tekitab asjaolu, et samamoodi kui harivesilikul areneb ka tähnikvesiliku isasloomadel sigimisajal seljale kõrge hari.

* Eristada saab kahe liigi isasloomi selle järgi, et tähnikvesilikul kulgeb hari ühtlaselt seljalt sabale, harivesilikul aga katkeb hari väljalõikega sabatüvikul ning jätkub sabal.