Andres Sutt

Euroopa Liidu keskkonnanõukogul arutati liidu muudetavat kliimamäärust, millega lepitakse kokku 2040. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise vahe-eesmärgis. Arutelude fookus on eeltingimustel ja täiendavatel paindlikkustel, mis tuleb enne üldeesmärgi kinnitamist selgelt määratleda. 

„Selge, pikaajaliselt ettenähtav ja mõistlik kliimapoliitika on Euroopa konkurentsivõime hoidmiseks ja kasvatamiseks üks võtmetegureid. Mul on hea meel, et arutelud on muutunud praktiliseks - eesmärkide seadmisel kaalutakse läbi nendeni jõudmise viisid, mõjud ja alternatiivid. Olukorras, kus Euroopa on kõige kiiremini kuumenev maailmajagu peame otsuseid tegema tempokalt, kuid kõiki olulisi aspekte kaaludes. Täpselt nii on meie viimased arutelud käinud,“ kommenteeris energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  

Keskkonnanõukogul toimus esimene keskkonnaministrite tasandi arutelu Euroopa liidu kliimamääruse üle. Kliimamäärusega lepitakse kokku 2040. aasta heite vähendamise vahe-eesmärk ja selle saavutamiseks vajalikud eeltingimused, sh paindlikkused. Vahe-eesmärk lähtub 2050. aastaks kokku lepitud eesmärgist saavutada kliimaneutraalsus. Strateegiline arutelu jätkub peaministrite tasandil järgmisel Ülemkogul 23.-24. oktoobril.  

Arutelude fookuses oli rahvusvaheliselt kaubeldavate kasvuhoonegaaside ühikute kasutamine, riikide eripäradega arvestamine, looduslike süsiniku sidumise viiside rakendamine ja sektoritevahelised paindlikkused. Minister Sutt rõhutas oma sõnavõtus ka eesmärkide täitmiseks vajaliku rahastuse tagamist väikeriikidele ning meenutas vajadust silmas pidada riikide senist panust.  

Lisaks Euroopa Liidu pikaajalise eesmärgile arutati kohtumisel 2035. aasta liiduülest heite vähendamise indikatiivset sihttaset. Nimelt peab Euroopa Liit novembris toimuvaks kliima COPiks ehk ÜRO tasandi kõrgeimaks kliimateemaliseks kohtumiseks esitama oma 2035. aasta vahe-eesmärgi. Pika arutelu tulemusena jõuti vahemikuni 66,25-72,5%. See eesmärk on indikatiivne ja ei too riikidele kaasa täiendavaid kohustusi, kuid tuleb Pariisi kokkuleppe kohaselt esitada iga viie aasta järel ning nende põhjal hinnatakse regulaarselt, kui kaugel maailm on kokkulepitud eesmärkidest – nii heitkoguste vähendamise kui ka kliimamuutustega kohanemise pingutuste osas. 

Keskkonnanõukogu on Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnavaldkonna ministrite nõupidamine. Kliimamäärusega lepitakse kokku Euroopa Liidu kliimapoliitika pikaajaline vaade, mis jätkub pärast 2030. aastat. Varasemalt on kokku lepitud eesmärk saavutada EL üleselt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, kuid määrusega täpsustatakse sinna jõudmise trajektoori. Uue elemendina lisanduvad määrusesse eesmärkide täitmiseks vajalikud eeltingimused. 

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade