MaRu ortofoto

MaRu peadirektor Kati Tamtik

Maa- ja Ruumiamet korrastas oma teenused ja töökorralduse, et pakkuda inimestele arusaadavamaid ning väärtuspõhisemaid lahendusi. Kui varem pakkus amet 186 teenust, siis nüüd on need koondatud 32-ks selgelt kirjeldatud ja eesmärgistatud teenuseks. Muudatus aitab vähendada dubleerimist ning aitab katta eelarve puudujäägi 3 miljonit eurot.

Miks teenused üle vaadati?

Kui Maa- ja Ruumiameti alla liideti mitu riigiasutust, kogunes kokku 186 teenust, millest paljud kattusid või ei loonud selget lisandväärtust. „Küsisime iga teenuse kohta: kellele seda vaja on ja kas maksumaksja peaks selle kinni maksma. Korrastamise tulemusena lõpetasime dubleerivad ja vähese mõjuga tegevused, koondasime sarnased teenused ühtseks tervikuks ning tagame maksumaksja raha tõhusama kasutamise,“ selgitas peadirektor Kati Tamtik.

Maa- ja Ruumiameti roll

MaRu vastutab Eesti maa ja ruumi korralduse eest laiemalt – alates planeerimissüsteemi arendamisest ja riigimaa korrashoiust kuni maa kaardistamise ja riigi geoinfo haldamiseni. „Meie eesmärk ei ole teha vähem, vaid teha paremini ja ainult seda, millel on mõte ja mõju,“ lisas Tamtik. MaRu kliendid on tavakodanikest kuni riigikaitsesektorini.

Olulisemad teenused:

• Ruumiandmed – kaugseire, ETAK, geodeetiline süsteem, ruumiandmete töötlus
• Maakataster – kinnisomandi ulatus ja piirangud, EHAK piirid ja aadressid, kvaliteedi tagamine
• Maaparandus – ehitusõigus, kooskõlastamine, hooldus, infosüsteem
• Riigimaa tehingud ja toimingud – maa omandamine, maakorraldus, kasutusõigus ja müük
• Strateegiline ruumiplaneerimine – planeeringute kooskõlastamine, ruumiloome ja innovatsioon
• Strateegiline maaportfelli haldamine – portfelli analüüs, väärindamine ja maa hindamine

Lisaks teenustele arendab MaRu ka digiplatvorme: e-ehituse platvorm (EHR ja arendamisel PLANIS), geoinfosüsteemid (X-GIS 2) ning maaomandi platvorm MinuKataster.

Olulisemad muudatused ja kokkuhoid

MaRu on tõhustanud tegevust, vähendanud ameti kasutatavat pinda, autoparki ja personali. Sammud annavad igal aastal ligi 3 miljonit eurot kokkuhoidu, mis moodustab 17% ameti 2025. aasta halduskulude eelarvest.

Kokkuvõte numbrites:

• Teenused: 186 → 32 – vähem dubleerimist, rohkem läbipaistvust
• Ametikohtade ja büroopindade vähendamine: –19%
• Sõidukid: loobutud 9, 2 veel loobumisel → autopark –28%
• Raha: eelarve puudujäägi vähendus 3 mln €/aastas (17% eelarvest), sisaldab kärbet summas 1,3 mln €
• Eelarvetasakaal: tagatud vähemalt aastani 2027

Riigiarhitekti 100 päeva

Lisaks teenuste korrastamisele täitus ka oluline verstapost – Eesti esimese riigiarhitekti Tõnis Arjuse 100 päeva ametis. „Esimese saja päeva jooksul toimunud kohtumised ja fookusintervjuud on kinnitanud, et ühiskonnas on tugev ootus valdkondadeülese ning kohaliku ja riikliku tasandi koostöö järele, mis puudutab kvaliteetse elukeskkonna kujundamist. Oleme seadnud prioriteediks riigi maaportfelli analüüsi ja planeerimissüsteemi arendamise. Samuti disainime uusi koostööformaate, et luua eeldused kvaliteetse ja kestliku ruumiloome praktikate levikuks,“ võttis riigiarhitekt oma esimesed 100 päeva kokku. Riigiarhitekt aitab tagada, et Eesti ruumiline areng oleks kvaliteetne, läbimõeldud ja pika vaatega.

Allikas: Maa- ja Ruumiameti 18.09.2025 pressiteade