Foto autor: Mana Kaasik

Tartu linn tähistab esmaspäeval, 22. septembril kell 16 vastupanuvõitluse päeva mälestustseremooniaga Raadil, Vana-Jaani kalmistul Enn Tarto kalmul. Tseremoonial pühitsetakse ka Enn Tarto hauatähis.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul korrastasid Tartu linn ja Kaitseliit ühiselt Tartu aukodaniku, vabadusvõitleja Enn Tarto hauaplatsi ja paigaldasid sinna väärika hauakivi. „See oli meie aukohus, sest Enn Tarto pühendas oma elu võitlusele okupatsioonivõimude vastu, pühendas oma elu Eestile ja meie riigi vabadusele. Meil on hea meel, et Enn Tarto kalmust on kujunemas vastupanuvõitluse päeva keskne koht ja tee sinna leiavad nii Tartu akadeemilised organisatsioonid, kooliõpilased kui ka laiem avalikkus. See näitab, et meie lähiajalugu läheb meile kõigile korda.“

Mälestustseremoonial võtavad sõna Tartu linnapea Urmas Klaas, Enn Tarto perekonna nimel Piret Tarto ja Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu esimees vil! Kaarel Vanamölder. Mälestuspalve loeb ning Enn Tarto hauatähise pühitseb Politsei- ja Piirivalveameti peakaplan politseikolonelleitnant Valdo Lust. Tseremoonial musitseerib Eesti Sõjaväeorkestri kvintett, dirigent Samuel Jalakas.

 Mälestustseremooniale järgneb küünalde asetamine Raadi kalmistutel puhkavate vastupanuvõitlusest osavõtnute kalmudele.

 Mälestustseremoonia toimub Enn Tarto viimasel puhkepaigal, sest ta oli üks olulisemaid Eesti vabaduse eest seisjaid ja võitlejaid ka kõige raskematel aegadel, jätmata lootust ja unistust, et Eesti võiks olla taas vaba riik. Enn Tartol oli ka suur roll vastupanuvõitluse päeva tähistamise algatamises. (Enn Tarto kalmu juurde jõuab sisenedes Vana-Jaani kalmistul Narva mnt poolsest kalmistuväravast.)

Vastupanuvõitluse päeva puhul kutsub Tartu Linnamuuseum ajalooretkele, mille käigus saab kuulda lugusid Tartu südalinna räsinud sõjasündmustest ning KGB kongide tumedast minevikust. Retk toimub 22. septembril kell 12–13.30 algusega Tartu tähetorni juurest. Info ja registreerimine.

22. septembril kell 19 toimub Eesti Üliõpilaste Seltsi majas (Tõnissoni 1) vastupanuvõitluse päeva raames avatud kõnekoosolek. EÜSi vilistlane ja Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross räägib vastupanuvõitlusest.

Tartu raekoja kellad mängivad vastupanuvõitluse päeveval isamaalist repertuaari. Kell 9 ja 21 kõlab „Hoia, Jumal, Eestit“ (Juhan Aavik) ning kell 12, 15 ja 18  „Ta lendab mesipuu poole“ (Peep Sarapik).

Vastupanuvõitluse päeva tähistati esimest korda ametlikult 22. septembril 2007. aastal. Sellel päeval mälestatakse tänatakse ja mälestatakse kõiki neid inimesi, kes on sõna või teoga osutanud vastupanu okupatsioonivõimudele, kaitstes Eesti Vabariigi iseseisvust ja vabadust.

 22. septembril 1944 algas Eesti vastupanu punasele okupatsioonivõimule ning võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest. Vastupanuvõitlus ei tähendanud vaid relvastatud vastuhakku okupatsioonivõimule metsavendade ja soomepoiste poolt, see kätkes ka põhiseadusliku riigivõimu taastamist ja eksiilvalitsuse tegevust, koolinoorte põrandaalust organiseerumist vaba Eesti eest ja läbi terve okupatsiooniajal toimunud protestiaktsioone. Vastupanu jätkus erinevates vormides ja intensiivsusega kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.

Allikas: Tartu LV pressiteade