Aasta tagasi alanud Püssi paisu eemaldamise ja kalapääsu rajamise tööd on tänaseks lõppfaasis ja valminud on ka uus sild. Oktoobriks valmib terviklik objekt, mis ühendab kärestikulise kalapääsu, rekonstrueeritud silla ja uue kergliiklustee.
Täna Püssil toimunud tänuüritusel tutvustati projektipartneritele, töötegijatele, kohaliku kogukonna esindajatele ja omavalitsusele saavutatud tulemusi ning avaldati tunnustust kõigile, kes on kaasa aidanud Purtse jõe mahukatele taastamistöödele.
Purtse jõe rändeteede avamine on olnud suur samm piirkonna looduskeskkonna elavdamiseks. Kärestik-kalapääs laseb merest jõkke kudema siirduvatel liikidel nagu lõhel, meriforellil ja jõesilmul taas jõuda oma looduslikele kudealadele. Kalastiku hindamised näitavad, et paisust ülesvoolu jäävatel aladel võib igal aastal kudeda üle 1 000 lõhe ja enam kui 1 400 forelli. Kalapääsust hakkavad kasu saama ka teised liigid, näiteks haug ja ahven, mis tähendab, et tulevikus suurenevad piirkonna kalapüügivõimalused.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on tegemist näitega, kuidas looduslähedane lahendus ja taristu arendus saavad käia käsikäes.
„Kalapääs toob Purtse jõkke tagasi elu ja tagab kaladele vaba liikumise, samal ajal kui rekonstrueeritud sild ja kergliiklustee loovad inimestele parema juurdepääsu loodusele. See on projekt, mis toob jõe inimestele lähemale nii otseses kui ka sümboolses mõttes.“ Püssi paisu asemele rajatud kärestik-kalapääs oli parim lahendus, kuna paisu veereservuaari ei saanud täielikult kaotada. Kalapääs on projekteeritud nii, et kogu jõe vesi liigub selle kaudu, tehes sellest atraktiivse ja loomuliku rändetee ka kõige nõudlikumatele liikidele.
Püssi paisu likvideerimine, kalapääsu rajamine ja silla rekonstrueerimine toimusid projekti LIFE IP CleanEST raames. Kalapääsu ja sillaehituse tööd lähevad maksma ligemale 650 000 eurot, millest suure osa moodustab Euroopa Liidu ja Eesti riigi panus.
„Täna ei ava me lihtsalt silda, vaid tähistame suurt sammu pikaajalise töö suunas, et tuua elu tagasi Purtse jõkke ja selle valglasse,“ ütles Kliimaministeeriumi projektijuht Siret Valge. „Kunagi Eesti üks reostunumaid jõgesid on nüüd märkimisväärselt paranenud, sest oleme julgeid samme astunud terviklikult, valglapõhiselt lähenedes. See tähendab, et taastame mitte ainult üksikuid lõike, vaid kogu süsteemi, et kasu saaksid nii taimed, loomad kui ka inimesed,“ lisas Valge.
Lisaks looduslikule väärtusele on Püssi silla ja kergliiklustee rekonstrueerimine andnud kohalikele elanikele ja külastajatele turvalisema ning mugavama ligipääsu jõele. „Sada aastat tagasi kirjutati, et Purtse jõe vesi on põlevkivikaevanduste tõttu kõlbmatuks muutunud, ning juba 90 aastat tagasi kadusid siit pea kõik lõhed,“ ütles Purtse jõe arenduskeskuse eestvedaja ja kohalik elanik Laila Meister. „Täna, 2025. aastal, on rõõm näha, et jõgi on taastumas. Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine on tohutu samm edasi paremuse suunas. Veel on palju teha, kuid usk on olemas, et peagi saavad ka masuudist rikutud jõe kaldad puhastatud,“ lisas Meister.
Püssi paisu likvideerimise ja kalapääsu rajamise tööd algasid 2024. aasta septembris. Lisaks kalapääsu rajamisele ja Püssi paisu juures asuva silla rekonstrueerimisele on rajamisel veel kaasaegsed kergliiklusteed.
Nii kalapääsu kui ka silla ehitustööde töövõtjateks on kogenud ettevõtted, kes on ka varem teinud töid nii vesiehitiste kui ka sildade rajamise ja rekonstrueerimise valdkonnas. Püssi paisu likvideerimise ja kalapääsu rajamise tööd tegi Insenerehituse AS, omanikujärelevalvet Keskkonnaprojekt OÜ. Silla rekonstrueerimise tööd Nordpont OÜ, omanikujärelevalvet OÜ Insten Projekt.
Purtse jõgi, mis oli kunagi Eesti olulisuselt teine lõhejõgi, saab nüüd taas võimaluse taastada oma ajalooline rikkus. Projekti mõju ei piirdu ainult kalastiku ja elurikkusega, see annab kohalikele elanikele ja kalastajatele uusi võimalusi ning panustab kestlikku looduskasutusse.
Pildigalerii (autor Henry Linnard):
https://drive.google.com/drive/folders/15EDobnuc
62TV2EU136GeQLm3R9rkBUSN?usp=sharing
Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade
