Täna, 16. septembril, tähistatakse rahvusvahelist osoonipäeva, mis meenutab üleilmse koostöö erakordset edulugu osoonikihi kaitsel. Tänu teadlaste tööle lepiti 1985. aastal kokku freoonide kasutamise lõpetamine, et hädavajalik osoonikiht saaks taastuda.
Tänavune osoonipäeva juhtmõte on “Teadusest ülemaailmse tegutsemiseni”. “Osoonikihi taastamine on parim näide sellest, et rahvusvaheliselt koostöös tegutsedes saame oma keskkonda parandada. Osoonipäev tuletab meelde, et on vaja vaadata ka tulevikku. Järgmised nelikümmend aastat peavad tooma sama kindlameelset koostööd, et tagada osoonikihi täielik taastumine ja vähendada samal ajal kliimamuutuste mõjusid,” ütles kliimaministeeriumi energeetika- ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.
Neljakümne aasta eest ühinesid riigid osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooniga, et astuda samme inimeste ja planeedi kaitseks ohtliku UV-kiirguse eest, mis jõuab Maale läbi kahjustatud osoonikihi. Teadlaste töö ja hoiatused viisid osoonikihti kahandavate ainete (eelkõige freoonide) järk-järgulise kasutamise lõpetamise Montréali protokollini. Need ained olid levinud külmutusseadmetes, konditsioneerides, aerosoolpihustites ja vahtmaterjalide tootmisel. Nende kasutamise lõpetamine pani aluse osoonikihi taastumisele ning oodatakse, et osoonikihi paksus taastub 1980-date aastate tasemele selle sajandi keskpaigaks.
Lisaks on Montreali protokollil suur roll ka kliimamõjude vähendamisel. Alates 2019. aastast reguleerib protokoll ka fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist. Neil gaasidel on väga suur kliimasoojenemist soodustav mõju - näiteks üks enimkasutatavaid külmaaineid (nimetusega R-404A) on pea 4000 korda suurema kasvuhooneefekti potentsiaaliga kui CO2. Nende gaaside järkjärgulise vähendamisega tegeletakse. Hinnatakse, et nende vähendamisega võib kaasneda kuni 0,5 °C soojenemise vältimine aastaks 2100.
Osoonikiht stratosfääris kaitseb Maa ökosüsteeme kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Ilma selleta suureneks risk nahavähi ja silmakahjustuste tekkeks inimestel ning kahjustuksid ökosüsteemid. Eestis mõõdetakse UV-indeksit Tõraveres, Tallinn-Harkus, Roomassaares ja Pärnu-Saugas. Eesti ühines Montréali protokolliga 1996. aastal.
Allikas: Kliimaministeeriumi 16.09.2025 pressiteade
