Galerii: Vaata fotosid siit
Autor: Heikki Avent

Möödunud reedel, 12. septembril 2025, toimus Eesti Maaülikoolis ja Rõhu katsejaamas Tartus jätkusuutliku silotootmise infopäev. Üritus oli osa Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames kaasrahastatud Interreg Kesk-Läänemere piiriülesest projektist Sustainable Silage. Päeva jooksul tutvustati uusimaid teadusuuringuid maisi- ja rohusilo tootmise valdkonnas – alates maisi keskkonnasõbralikest väetamisviisidest kuni uute põhimõtete järgi loodud rohumaa seemnesegudeni. Samuti esitleti vastvalminud silotootmise käsiraamatut.

Projekt Sustainable Silage on Interreg Kesk-Läänemere programmi poolt nimetatud strateegilise tähtsusega tegevuseks (Operation of Strategic Importance – OSI). See tähendab, et projekt annab olulise panuse programmi eesmärkide saavutamisse: suurendatakse teadlikkust Euroopa Liidu panusest põllumajanduse ja maaelu arengusse ning rõhutatakse, kui vajalik on riikideülene koostöö ühiste probleemide lahendamisel ja innovaatiliste lahenduste leidmisel.

Infopäeva programm tõi kokku põllumehed, teadlased, põllumajandustehnika müüjad ja valdkonna spetsialistid. Päeva jooksul toimus seminar, külastati katsepõlde ning esitleti uusimaid põllumajandustehnika lahendusi. Suurt huvi pakkus uuenduslik põllumajandusrobot AGX, mis töötab järelevalveta kuni 23 tundi, optimeerides teekonda ja sisendite kasutust, samuti põllumajandusdrooni demonstratsioon, mis võimaldab põllul olevaid protsesse jälgida ja analüüsida ning teha väetamise ja taimekaitsega seotud töid. Lisaks tutvustati ka mitmeid muid kaasaegseid seadmeid, sealhulgas uusi vedelsõnniku mulda viimise lahendusi, rohumaa sügavkobestit, täiendkülvikut ja silokindlustuslisandi dosaatorit.

Päeva juhatas sisse Ants-Hannes Viira, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht:
„Piimandusel on Eestis tugevad eeldused ja rohumaad on meie maakasutuses sama olulised kui piim ise. Meie lehmad annavad tipptulemusi, kuid silo tootmise osas uuringud on jäänud tagasihoidlikuks – ometi on rohusöötade väärtus ligi 100 miljonit eurot aastas. Seetõttu on rõõm, et koos Eesti Maaülikooli, Maaelu Teadmuskeskuse ning Läti ja Soome partneritega on ellu kutsutud jätkusuutliku silotootmise algatus. Kvaliteetne silo on piimatootmise konkurentsivõime alus, kliimamuutustega kohanemine aga vältimatu. Euroopa ÜPP peab toetama teadus- ja arendustegevust ning tagama, et meie piimandusvöönd saaks oma potentsiaali täielikult rakendada.“

Silomahla ja väetamisefekti kommenteeris Sirje Tamm, Maaelu Teadmuskeskusest: „Silomahla saab kasutada rohumaade väetamisel, kuid selle toitainete sisaldus on üsna madal. Meie katses andis 100% rohusilomahla kasutamine mõningast saagilisa ja parandas mulla mikrobioloogilist aktiivsust, kuid reaalse väetamisefekti saavutamiseks tuleks seda laotada väga suurtes kogustes. Silomahla sattumine veekogusse on aga äärmiselt ohtlik – see on happeline, sisaldab palju toitaineid ning toimib tugeva hapnikutarbijana, põhjustades kalade hukkumist. Kõige ohutum on vältida silomahla tekkimist, näiteks rohumassi närvutamisega vähemalt 30% kuivaineni.“

Jätkusuutlikku käsiraamatut tutvustas Are Selge Maaelu Teadmuskeskusest ja Eesti Maaülikoolist: „Tegemist on elektroonilise käsiraamatuga “Jätkusuutlik silotootmine: Praktiline käsiraamat põllumeestele”. Raamatus on erilise tähelepanu all keskkonnahoiuga seotud teemad pakkudes põllumeestele praktilisi nõuandeid jätkusuutliku silotootmise korraldamiseks.  Rõhu katsejaamas vaatasime erinevaid katseid. Jälgime, kui palju toitainet võib maisi väetades põhjavette leostuda. Selleks on siin suurepärane võimalus läbi lüsimeetri katse. Samuti uurime valget ristikut, laialehelist valget ristikut vaatame, kas me saame selle pikaealise laialehelise valge ristikuga asendada tujukat punast ristikut.“

Maisikatsete tulemusi esitles Kristiina Märs, projekti Sustainable Silage siloekspert ja Eesti Maaülikooli taimekasvatuse peaspetsialist:
„Keskkonnahoidliku silotootmise projekti raames oleme teinud mitmeid maisiväetuskatseid, et uurida, kas rohkem väetist on tõesti maisile parem. Täna tegime kokkuvõtte projekti kestliku silotootmise senistest katsetustest. Väetusteemad on number üks nii rohumaade kui ka maisi puhul. Küsimus ei ole alati selles, et rohkem väetist tähendab paremat tulemust – tihti võib see pigem suurendada keskkonnakoormust, ilma et saak oluliselt suureneks. Selgus, et väga intensiivse väetuskavaga maisi ja tagasihoidliku väetuskavaga maisi saagi erinevus ei olnud suur. Kuigi keskkonnahoidliku silotootmise projekt hakkab lõppema, saime selle raames teha hulgaliselt mini-katseid. Need katsed on alles esimene samm, kust saab edasi minna veel põhjalikumate uuringuteni. Näiteks mais muutub järjest populaarsemaks meie söödaratsioonis, kuid küsimused, kuidas väetamine täpselt peaks välja nägema, millised on parimad külviajad ja maaharimise praktikad, jäävad õhku rippuma. Selle tööga tuleb kindlasti edasi tegeleda.“

Oma tervitused andsid edasi Interreg Kesk-Läänemere programmi ja Euroopa Komisjoni esindajad:

Merike Niitepõld, Interreg Kesk-Läänemere programmi sekretariaadi juht:  „Sustainable Silage on üks väga tore meie programmi projekt, mis aitab meil Läänemerd hoida. Põllumeestega koostöös teeme praktilisi tegevusi, et muuta silotootmise ahelad paremaks ning keskkonnasõbralikumaks.“
Mathias Juust, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikanõunik: „Euroopa Komisjonil on hea meel olla Interreg Kesk-Läänemere programmi elluviimise partner ning üks selle programmi lipulaevadest on jätkusuutliku silo projekt, mis on saanud Euroopa Liidu eelarvest umbes 1,67 miljonit eurot rahastust.“

Lisainfo:
Eesti: https://epkk.ee/silotootmise-infopaev/
Inglise: Sustainable Silage seminar and field day (OSI event) – Central Baltic

Projekti taust:

Infopäev toimus rahvusvahelise projekti Sustainable Silage raames, mille eesmärk on edendada piiriülest koostööd ja kestlikke lahendusi Läänemere piirkonnas. Projekt keskendub silotootmise tõhususe ja keskkonnasõbralikkuse suurendamisele, pakkudes põllumajandustootjatele teaduspõhiseid teadmisi ja praktilisi tööriistu, mis aitavad parandada sööda kvaliteeti ning vähendada keskkonnakoormust.

Projekti kogumaksumus on 2,1 miljonit eurot, millest 1,67 miljonit eurot on kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest Interreg Kesk-Läänemere programmi 2021–2027 kaudu. Tegemist on regiooni esimese omataolise ühisalgatusega, mis ühendab Eesti, Soome ja Läti põllumehi ning teadlasi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhtimisel.

Silotootmise praktikaid parandades ja toitainete äravoolu vähendades toetab projekt Euroopa Liidu „Talust taldrikule“ strateegiat ning ELi Läänemere piirkonna strateegiat, aidates kaasa puhtamale veele, tervematele ökosüsteemidele ja kestlikumale põllumajandusele.

Sustainable Silage tõestab, et Euroopa koostöö toimib – keskkonnasõbralikum põllumajandus sünnib tänu ELi toele juba täna.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade