Tänavu võib isegi septembrikuus noppida ilusaid punaseid vaarikamarju, mis tavaliselt valmivad juulis, näitab mitme Lääne-Virumaa aiapidaja kogemus.

Kadrina vallas Vatku külas Elja talus puhkesid vaarikad õide alles septembris, nüüd on seal juba paar nädalat saanud noppida ka ilusaid küpseid marju.

 “Need vaarikad on ajanud end meie aeda naabrite juurest, seal aias on varred samuti marju täis,” rääkis talu perenaine Elja Innos.

Loodusime

Elja Innose arvates on vaarikad igati tavalised ja suvised. “Nagu looduse ime, esimest korda näen sellist asja, pole väetanud ega midagi,” imestas Innos. Osa vaarikaid on veel õites ning oodata on uusi küpseid marju. Katteloori, mis tagaks ehk veelgi hilisema ja parema saagi, taluperenaine paigaldanud ei ole. “Huvitav oli seegi, et juunis, kui vaarikad tavaliselt õitsele puhkevad, meie aia omad seda ei teinud,” arutles Innos.

Jõgeval suvekodu pidav Ilmar korjas eile aiast samuti vaarikaid. “Täitsa ilusad punased olid,” kiitis ta ja lisas, et maitse polnud üldsegi paha.

Jõgevamaal asuva Pruuli puukooli peremehe Riho Pruuli sõnul on täiesti olemas vaarikasordid, mis kannavad punaseid marju kuni külmade tulekuni, septembris võib neilt veel täitsa korraliku saagi saada. “Sügisel muutuvad hilised marjad siiski hapuks ega maitse enam nii hästi,” selgitas Pruuli.

Ta märkis, et sügisesi sorte võib täiesti vabalt avamaal kasvatada. Teinekord võib juhtuda ka nii, et suvised vaarikasordid kannavad vilja mitu korda: esimest korda suvel ning teist korda sügise hakul.

Väike-Maarja vallas Pudiveres elav Ellu Talvis, kelle firma OÜ Vaarikas tegeleb maasika- ja vaarikakasvatusega, kinnitas, et hilised marjasordid on täitsa olemas.

Saagikad suvised vaarikad

Ellu Talvis ütles, et istandustes kasvavad tavasordid annavad tänavu vaarikaid samuti septembris. “Nädal tagasi sai neid alumistelt okstelt veel peoga süüa.” Marju on ilmselt praegugi, kuid Ellu Talvis pole vaatamas käinud.

“Alumistel okstel on varemgi sügise hakul mõned vaarikad olnud, kuid nii, et lausa peoga korjata saab, on sel aastal küll esimest korda,” lausus Ellu Talvis. Ja selgitas, et harilikud vaarikasordid valmivad tavaliselt juuli keskpaigas ning vaarikaaeg kestab umbes kolm nädalat. Seda, et vaarikad tänavu teist korda õitsele oleksid puhkenud, Talvis aga ei täheldanud.

Polli aiandusuuringute keskuse teaduri Asta Libeki sõnul on olemas taasviljuvad ehk remontantsordid, mis vilju tõepoolest sügisel kannavad.

“Kui tavasordid on kaheaastase tsükliga, see tähendab, et esimesel aastal tekib võrse ning saaki kannavad need alles teisel aastal, siis remontantsortidel puhkevad õied varre tipus juba sügisel ning neist arenevad viljad.”

Teisel aastal annavad remontantsordid ka suvist saaki, kuid siis arenevad pungad vartel.

“Tänavu on tõesti natuke teistmoodi aasta, et need sordid, mille uued võrsed viljuvad tavaliselt alles järgmiseks aastaks, kannavad varre tipus nüüd sügisel õisi ja marju,” arvas ka Libek.

Mõnes aias annavad vaarikad juba teist saaki. “Vanad varred, mis on saagi all olnud, kuivavad pärast marjaaega ära. Pungadest on arenenud uued võrsed, mis praegu saaki kannavad,” selgitas Libek.

Tema sõnul on sügisene vaarikasaak tingitud ilmaoludest, kuid millest täpselt, ei osanud Asta Libek kindlalt öelda. “Võimalik, et mõjunud on vahepealsed eriti soojad ja kuivad ilmad,” arvas ta.

Allikas: Virumaa Teataja 20.09.2007.