Puulehed on punaseks ja kollaseks värvunud, pähklid valmivad, rabas säravad punased jõhvikamarjad. Ilmad on muutunud vihmasemaks, ööd pikemaks ja külmemaks. Nagu igal aastal septembris, kui peatselt on kätte jõudmas sügis.

Loodus on aga imeline ja ettearvamatu ning suudab meid ikka ja jälle üllatada. Tänavune september on pisut omamoodi: mitmel pool saab noppida punaseid vaarikaid ning maasikaid, õitsele on puhkenud moonid, iirised ja ploomipuud. Miks suvised vaarikasordid nüüd sügisehakul marju kandma hakkasid, ei oska täpselt selgitada teadlasedki. Kuid üheks põhjuseks on kindlasti ilmaolud.

Looduses ringi käies võib näha aga muudki huvitavat: kuigi aasta pole tänavu kõige seenerikkam, on Virumaal leitud viimastel päevadel mitu pirakat, üle kilo kaaluvat puravikku. Tõsi, tegu pole just erakordsete juhtumitega, kuid siiski on sellised leiud põnevad ning omanäolised.

Harjumaal Vihasoos nägid inimesed pühapäeval puude ja põõsaste taustal maani ulatuvat vikerkaart, mille värvid olid erakordselt erksad. Ning nagu vikerkaare tekkimiseks ikka vajalik, säras korraga päike ning sadas vihma.

Eestlastele, ja mitte ainult meile, on kombeks aina ja alati ilma üle viriseda. Küll on liiga külm, siis jälle palav, küll liialt vihmane. Ehk peaksime rohkem rõõmu tundma sellest, mis on. Loodus pakub alati midagi huvitavat, olenemata ilmast ja aastaajast. Iga aastagi on eripalgeline: mullu sai veel detsembris kukeseeni korjata ning võilille õitsemist imetleda.

Igal asjal on aga muidugi mitu külge. Keskkonnaekspertide hinnangul on kliima soojenemine looduse segi ajanud, sellest ka varasemast keskmiselt soojemad sügised ja talved. Globaalse soojenemise on põhjustanud inimtegevus, see aga on omakorda mõju avaldanud nii taimedele, loomadele kui ka veestikule.

Allikas: Virumaa Teataja 20.09.2007.