Põllumajandus- ja Toiduamet viib 15.–21. septembril 2025 läbi metsloomade suukaudse vaktsineerimise marutaudi vastu. Vaktsineerimine toimub Kirde- ja Kagu-Eestis Venemaa piirialadel eesmärgiga vältida metsloomade seas esineva marutaudi levikut Eestisse ning hoida Eesti marutaudivabana.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist Ave-Ly Toomvap tuletab meelde, et marutaud on surmaga lõppev haigus, mis ohustab ka inimest. „Kuna marutaud on maailmas endiselt levinud võib haigus Eestisse tagasi jõuda ka kaugema vahemaa tagant, näiteks lemmikloomade mittenõuetekohasel sisseveol või siis metsloomadega vahetult üle piiri," selgitab Toomvap. Loomade marutaudi vastu vaktsineerimine on ainus viis nii loomi kui ka inimesi selle ohtliku haiguse eest kaitsta.

Järgmise nädala jooksul külvatakse Kirde- ja Kagu-Eestis, 50 km ulatuses riigipiirist, väikelennukitelt maapinnale spetsiaalselt rebastele ja kährikutele mõeldud peibutussöötasid, mille sisse on peidetud kapsel marutaudivastase vaktsiiniga. Peibutussööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga. Rebased ja kährikud leiavad vaktsiinipala lõhna järgi. Pala söömisel purustab loom selle sees asuva kapsli, vaktsiin satub loomale suhu ja organism hakkab tootma antikehi viiruse vastu.

Toomvap lisas veel, et kindlasti välditakse vaktsineerimise käigus asustatud alasid. „Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala sattumist kohtadesse, kus selle võivad leida koduloomad. Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike rebastele ja kährikutele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides." Üksiku sööda allaneelamine ei ole üldjuhul lemmikule ohtlik, kuid vähendab metsloomadele mõeldud vaktsiini kättesaadavust.

Meeldetuletuseks vaktsiinipala leidjale:

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti, sest väikekiskjad ei puutu söödapala, kui sellel on inimese lõhn, ning vaktsineerimine ebaõnnestub.

Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala varjatumasse kohta ümber paigutada, kasutades kummikindaid.

Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud suu-, nina-, või silma limaskestadele, tuleb piirkonda pesta rohke veega vähemalt 15 minutit. Kui vaktsiinilahus satub kahjustunud nahale või lahtisele haavale tuleb haava pesta rohke vee ja seebiga vähemalt 15 minutit, seejärel puhastada 70 protsendilise alkoholilahusega. Kindlasti võtta ühendust perearstiga.

Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka lemmikloomad (koerad, kassid ja valgetuhkrud) oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. "Lemmikuid tuleb marutaudi vastu vaktsineerida iga kahe aasta tagant ja see on loomaomaniku vastutus," tuletab Toomvap meelde.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 12.09.2025