Tänavu Lääne-Virumaa metsadest leitud hiigelsuured seened on küll haruldased, kuid spetsialistide sõnul ei anna põhjust looduse tasakaalu pärast muretsemiseks.

“Nii suurt puravikku pole meie peres veel keegi näinud,” näitas tapalane Vaino Rei Tapa polügoonilt leitud seent, mis kaalub veidi üle 1,4 kilogrammi.

Vaino Rei sõnul läinud nad teisipäeval koos sõber Ivaniga lähiümbruses tuntud seenerikkale Tapa polügoonile, et kumbki oma perele kas või pannitäie korjaks.

 “Leidsime puravikke, korjasime. Järsku, kui korv oli juba poolenisti täis, nägin seda seent. Ütlesin sõbrale, et näe, ei saa enam korjata,” meenutas Vaino Rei naerdes, kuidas korv kiiresti täis sai. “Paistab, et tänavu on puravike aasta,” lisas Rei.

Kahjuks selgus seent lahti lõigates, et ussid olid jõudnud juba hiiglaslikku puravikku pugeda.

Suuri seeni on Lääne-Virumaal leitud ka Viitna lähedalt.

“Mina ei teagi, miks seened nii suureks kasvavad. Mäletan, et kui Tšernobõlis katastroof juhtus, leiti ka meie metsadest hiiglasuuri seeni,” püüdis Vaino Rei seente heale kasvule põhjust leida.

Loodus on tasakaalus

Kuid Tartu ülikooli botaanikaosakonna mükoloogia erakorraline teadur Kadri Pärtel rahustas murelikke inimesi, öeldes, et puhtast metsast leitud söödavaid metsaande võib kartmata tarbida.

“Näiteks kasepuravikud, nagu Tapalt leiti, võivadki nii suureks kasvada. Olen ise samuti selliseid näinud. Eks see ole nagu koerte või inimeste hulgaski, mõned on suuremad ja paistavad teiste seas silma,” selgitas Kadri Pärtel.

Üldiselt pole sel aastal seente viljakehad just nii ohtrad, kui olid näiteks eelmisel aastal. Samuti jätab soovida liikide arv.

Seeni on vähe

“Tartu ülikooli fungistika praktikumis Karula rahvuspargis augusti lõpus oli nii tavalisi seeni nagu tavavahelik ja männiriisikas päris raske leida. Kukeseeni on siin-seal jagunud küll siiani,” tõi Kadri Pärtel näite.

Esimesed puravikud ja kukeseened ilmusid välja juulikuus. Kadri Pärteli hinnangul oli august Ida-Eestis seenevaesem, lääne pool veidi parem tänu suuremale sademete hulgale.

Tavapärased riisikad jäid veidi hiljaks, pilvikuidki leidub vähe. “Raske on öelda, mis just sel aastal seente elutsüklit mõjutab, aga ilmal on üldiselt oluline osa. Kui palju mängis siin juuni alguse kuumalaine või augustikuu kuivus, kuid kindlasti on mõju olemas,” mõtiskles Pärtel.

Kuid ikka soovitab mükoloog igal inimesel metsa seeni uudistama minna.

“Praegu on seeni, kuigi mitte massiliselt, kuid kindlasti saab tark seenekorjaja kuni öökülmadeni igal metsaskäigul midagi suupärast, jagub veel puravikke, riisikaid, heinikuid. Lääne-Eestis on porgandriisika tippaeg,” jagas ta oma teadmisi.