Enam kui kolmkümmend esmakursuslast põllu- ja aiasaaduste tootmise ning iluaianduse erialalt, lisaks magistrandid, õppejõud ja teisedki huvilised kogunesid 6. septembri põllumajandusja keskkonnainstituudi Rõhu katsekeskuses.

Aianduse osakond ütles esmakursuslastele tere ning pidas aianduspäeva. «Kevadel põllumajandusministeeriumi valdustest maaülikooli alla tulnud Raja aiast saab teile tänapäevane praktikabaas,» tervitas uusi tulijaid põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Illar Lemetti. Seejärel astusid ette aianduse osakonna magistrandid. «Valmistasime

ette infolehe sellest, mida me ise õpinguid alustades teada oleksime võinud.» Infoleht sisaldab näpunäiteid koolis käimiseks ja õppejõududega suhtlemiseks.

Järgnes ühispildistamine ning pidulik tordisöömine. «Tordis on puhtad aiandussaadused. Kultuurmustikas ja astelpaju,» kinnitas aianduse osakonna professor Kadri Karp.

Pärast kehakinnitust jätkati aianduspäeva teadustööde tutvustamisega.

Teadus võtab vitsad enda kanda

Astelpaju on Rõhul kasvatatud 1980. aastast. Uusim katse käib praegu koostöös sakslasega Mecklenburg-Vorpommerni liidumaalt. «Möödunud talv näitas, et Saksa sordid siiski ei talu meie heitlikke talvesid,» tõdes rõhu aia juhataja Madli Jalakas. Seda on oluline teada, sest teaduse mõte seisnebki selles, et vitsad saadaks katsepõllul, mitte aga suurtootja aias.

Maasikakasvatuse saladusi paljastasid dotsent Ulvi Moor ja teadur Marge Starast. «Maasikataimi võib istutada ka näiteks juuni lõpus,» andis Starast head nõu, «nii saab marju ka augustis.»

Viis aastat viinamarjaveinini

Viinamarjakatse Rõhu aias kannab aianduse osakonna professori Kadri Karbi sõnul pealkirja

«Eks me näe, mis juhtub». «Head veiniviinamarjad peaksid Eesti tingimustes kasvama küll,» kinnitas Karp, andes ühtlasi lootust, et viie aasta pärast võetakse esmakursuslasi vastu maaülikooli oma veiniga.

Iluaianduse katseid esitles dotsent Sirje Vabrit. «Oh kui ilus!» kostus suvelillede kollektsiooni

imetlenute seast.

Kultuurmustikaga käib töö selle nimel, et tööstuslikuks tootmiseks parimad sordid välja selgitada. Näiteks ‘Denise Blue’ on sort, mille üks põõsas tänavu keskmiselt 900 grammi saaki andis.

Kasvult väike, kuid saak on sama

Madalakasvuliste õunapuude omadusi ja eeliseid tutvustas Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer. «Oksad tuleb püüda kasvatada rõhtsalt, mitte püsti,» rõhutas Univer, «nii tekib palju õiepungi ja õunu.»

Üheskoos degusteeriti erinevaid õunasorte. Tuntud headuses ‘Krista’ maitses kõigile, kuid aretist ‘20’ hindasid aianduspäeval osalejad veelgi paremaks. «Selle nimeks võib saada ‘Tiiu’,» õpetas Univer, kuidas tulevast «hittsorti» ära tunda.

Aianduspäeva lõpetuseks tõestas aianduse osakonna lektor Priit Põldma, et sibul võib olla magusam kui astelpaju.

Sarnasel praktilisel ja sümpaatsel moel plaanib aianduse osakond esmakursuslasi tervitada

edaspidigi, sest eks ole tudengitelgi hea kui juba esimestel päevadel ülikoolis täpsemalt aimu saada, mida valitud eriala tulevikus toob.

Allikas: ajaleht Maaülikool 13.09.2007.