Kliimaministeerium muudab jäätmetekke vähendamise ja korduskasutuse suurendamise toetuse sihtgruppi, et anda hoogu pakendite korduskasutusele, lihtsamini ümbertöödeldavate pakendite tootmisele ning toiduraiskamise vähendamisele. 

„2030. aastal peavad kõik Eesti turule lastavad pakendid olema ringlussevõetavad või korduskasutatavad, seega on ettevõtetel mõistlik seda üleminekut juba praegu alustada. Targem on ühest tootest või materjalist võtta väärtust nii kaua kui võimalik, mitte visata see pärast üht kasutuskorda prügimäele või põletusahju,“ lausus taristuminister Kuldar Leis. “Ka toiduraiskamisega tegelemine aitab vähendada ületootmist ja säästab seeläbi keskkonda ja raha.” 

Riik annab toetust projektidele, mis aitavad vähendada pakendijäätmete teket, muuta pakendeid kestliku disaini abil paremini ringlussevõetavaks ja asendada ühekordseid pakendeid korduskasutuslahendustega. Toetust antakse ka erinevatele toidujäätmete teket vähendavatele tegevustele, näiteks toidujagamiskappide või teiste jagamislahenduste rajamiseks, samuti tehnoloogilistele lahendustele, mis aitavad planeerida toidukoguseid või optimeerida toidu ladustamise ja tarbimise protsessi. 

„Muudame toetuse tingimusi paindlikumaks, et anda taotlemise võimalus ka väiksematele ringmajanduse projektidele. Nii saavad nutikad ja innovaatilised ideed võimaluse kasvada päriselt toimivateks lahendusteks, mis toovad kasu kas kogukonnale või laiemalt kogu ringmajanduse valdkonna arengule ning aitavad ellu viia jäätmereformi,“ lausus Leis. “Sügisel algab töö ka pakendiseadusega, et saaksime Euroopa Liidu pakendimäärust üle võttes kogu pakendisüsteemi paremini toimima.” 

Toetuse sihtgrupi hulka kuuluvad edaspidi lisaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ka suurettevõtted.  Lisaks saavad jätkuvalt toetust küsida mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused. Oluline uuendus on suurem toetus korduskasutussektorile, et edendada koostöös ettevõtjatega korduskasutatavate pakendite ja nõude kasutamist toidu ja joogi müügil. 

Toetuse osakaal projekti kohta tõuseb kuni 70 protsendile ning sõltuvalt tegevusest ulatub toetuse suurus edaspidi 5000 eurost kuni 2 miljoni euroni. Vooru eelarve on 5 miljonit eurot, mida rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. 

Toetust vahendab  Keskkonnainvesteeringute Keskus, kellelt saab uuendatud tingimustel toetust taotleda alates järgmisest nädalast. Lisainfot toetuse kohta leiab KIKi kodulehelt. 
 

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade