Eestis on kartulikasvatus vähenenud 80ndate algusest 775 kg-lt elaniku kohta aastas 114 kg-ni (2006. a). Võib-olla aitab olukorda parandada kartuli kasulike omaduste taasteadvustamine ja uute tervist parandavate fütokemikaalide leidmine.

USA teadlasterühm (Roy Navarre jt) kasutas uut analüüsimeetodit ja enam kui 100 metsikut ja kaubanduses kasutatavat kartulisorti, identifitseerimaks enam kui 60 fütokemikaali ja vitamiini nii kartuli koores kui ka mugulas. Leiti, et teatud kartulisortide fenoolsete ühendite sisaldus (100–675 mg 100 g kuivaine kohta) ulatus samale tasemele spargelkapsa, spinati ja rooskapsaga ning need sisaldavad ka teatud flavonoidseid ühendeid, mis on olulised kardiovaskulaarsete haiguste, hingamisprobleemide ja teatud tüüpi kasvajate ravis. Samuti leiti väga kõrgeid C-vitamiini, foolhappe (vitamiin B9), kvertsetiini ja kukoamiinide koguseid, kusjuures viimased on tuntud kui vererõhku alandavad ained ning neid esineb teadaolevalt veel vaid Hiina taralõngas (Lycium chinense L.).

Uurimistulemuste kohta on võimalik täpsemalt lugeda ajakirja Agricultural Research septembrinumbrist.