Lääne-Virumaal on augustikuu jooksul kahe juhtumi käigus tabatud kolm meest, keda on alust kahtlustada ebaseaduslikus jahipidamises. Mõlema juhtumi info pärineb kohalikelt jahimeestelt. Keskkonnaamet on alustanud meeste suhtes väärteomenetlust. Neist kahe mehe suhtes on Politsei- ja Piirivalveamet alustanud ka kriminaalmenetlust.
Keskkonnaameti Ida- ja Lääne-Virumaa järelevalvebüroo juhataja Käthlyn Lizdenis tunnustas kohalikke jahimehi, kes tunnevad oma piirkonda kõige paremini, teavad selles toimuvat ning teavitasid rikkumistest Keskkonnaametit. „Ühel juhul teavitasid Keskkonnaameti järelevalveinspektoreid Vohnja piirkonna jahimehed, kes kahtlustasid enda jahipiirkonnas ebaseaduslikku jahipidamist. Inspektorid planeerisid vihje põhjal antud piirkonda järelevalve. Põima külas leitigi põllult mees, kes oli traktori järelhaagisele tehtud jahipukis jahirelvaga, kuid tal puudus nii relvaluba kui jahiluba. PPA alustas mehe suhtes kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb tulirelva ebaseaduslikku käitlemist ja Keskkonnaamet väärteomenetlust jahipidamise osas. Mehel veel saaki ei olnud, seega keskkonnale kahju ei tekkinud.“
Teisel juhul kontrollisid Keskkonnaameti järelevalveinspektorid teadet, mille kohaselt on Kunda jahipiirkonnas Marinu külas toimunud ebaseaduslik jahipidamine hernepõllul. Kunda jahipiirkonna jahimehed tegid kindlaks kahtlustatavate meeste sõiduki välimuse, mille põhjal leidsid mõne kilomeetri kauguselt auto. „Sõiduki kasutaja tunnistas jahimeestele üles, et nad lasid kaaslasega varahommikul kaks hirve. Jahimehed kutsusid sündmuskohale nii Keskkonnaameti kui PPA töötajad. Politsei alustas ühe mehe suhtes kriminaalmenetluse tulirelva ebaseadusliku käitlemise osas. Keskkonnaamet alustas mõlema mehe osas väärteomenetluse seoses jahiloa ja jahitunnistuseta jahipidamisega Kunda jahipiirkonnas. Lisaks tekitas kahe hirve ebaseaduslik laskmine keskkonnakahju 1600 eurot, mis tuleb tasuda lisaks väärteootsusele,“ selgitas Käthlyn Lizdenis.
Palume kindlasti võimalikust ebaseaduslikust jahipidamisest Keskkonnaametile alati teada anda, selline tegevus rikub nii looduslikku tasakaalu kui kahjustab ausate jahimeeste mainet. Lizdenis lisas, et salakütid peavad arvestama, et metsas toimuv ei jää sinna vaid jõuab varem või hiljem Keskkonnaametini. „Ebaseaduslik jahipidamine seab ohtu meid ümbritseva looduskeskkonna tasakaalu ja elurikkuse. Samuti kahjustab see nende jahimeeste head mainet, kes oma tegevuses kehtivatest reeglitest kinni peavad,“ ütles järelevalvebüroo juhataja.
Enne jahile minekut saab iga jahimees enda jahitunnistuse, suuruluki laskekatse tunnistuse ja jahipidamisõiguse tasu kehtivust kontrollida METSISe andmebaasist või JAHISe äpist. Kui jahipiirkond väljastab elektroonilisi jahilube, siis saab enda jahilubade seisu kontrollida JAHISe andmebaasist või JAHISe äpist. Relvaloa kehtivust saab kontrollida riigiportaalis eesti.ee või politsei- ja piirivalveameti iseteeninduses. Jahipidamisõiguse tasu saab maksta jahiluba.ee keskkonnas. Kui dokumentidega on kõik korras, sujuvad Keskkonnaameti jahikontrollid kiiresti.
Allikas: Keskkonnaameti 2.09.2025 pressiteade
