Kliimaministeerium esitas valitsusele ülevaate, mis näitab, kuidas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute müügist laekunud vahendid on suunatud otse Eesti inimeste heaolu parandamisele läbi transpordi, hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia projektide.

Eesti sai 2023. aastal CO2 kvootide enampakkumiselt 358,8 miljonit eurot  ja 2024. aastal 253,5 miljonit eurot riigieelarvelist tulu, kokku üle 612 miljoni euro kahe aasta jooksul. 2023. aastal olid Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kvoodi hinnad rekordkõrged, mistõttu oli sellel aastal ka tulu kõrgem. Igal aastal on turul kindel arv lubatud heitkoguse ühikuid, mille kogus väheneb vastavalt direktiivis kokku lepitule – see on finantsstiimul vähendada heitkogust. Vahendid on suunatud konkreetsetesse projektidesse, mis parandavad otseselt eestimaalaste elukvaliteeti.

„Eesti puhtama elukeskkonnaga teenitud raha läheb tagasi meie kodudesse soojema eluruumi, puhta ühistranspordi ja taskukohasema energia näol. See on konkreetne investeering igasse Eesti perre,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Kõige suurem osa vahenditest – 44% – on suunatud transpordi ja liikuvuse arendamisele. Perioodil 2013-2020 toetati näiteks uute elektribusside soetamist Tallinnale, Rail Baltica rajamist ja Tallinn-Tartu raudtee renoveerimist, mis võimaldab rongidel sõita kiirusega 160 km/h . Käimasolevas perioodis 2021-2030 toetatakse kuue uue elektrirongi soetamist ning raudtee elektrifitseerimist 500 kilomeetri ulatuses.

Hoonete energiatõhususe parandamisele on suunatud 25% vahenditest. Varasematel aastatel toetati 19 kortermaja rekonstrueerimist kokku 49 359 m² ulatuses, mis tõi energiasäästu 4240 MWh aastas. Käimasolevas perioodis on plaanis toetada korterelamute rekonstrueerimist 50 miljoni euroga, avaliku sektori hoonete renoveerimist üle 200 miljoni euroga ning kultuuriväärtusega hoonete energiatõhusust 24 miljoni euroga.

Taastuvenergia ja energiatõhususe edendamisele suunati 19% vahenditest, mis hõlmab tuuleenergia arendamist, geotermaalenergia pilootprojekte ja kultuuriasutustele energiasäästlike valgustuslahenduste soetamist.

Väiksemad osad vahenditest on suunatud kliimakohanemisele ja loodushoiule (4%), teadusuuringutele (3%) ning rahvusvahelisele koostööle (1%). Kohanemisprojektide raames on näiteks koostatud soojussaarte kaardid seitsmele Eesti linnale ja toetatud üleujutusriskide vähendamist.

Allikas: Kliimaministeeriumi 01.09.2025 pressiteade