Valitsus kinnitas Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi uute detailide osas. Eesti toetab põhimõtteliselt 90% heite vähendamise eesmärki, kui täidetud on selle saavutamiseks vajalikud eeltingimused.

Euroopa Liit on kokku leppimas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärki 2040. aastaks. Eesti üldine seisukoht on, et nõustume 2040. aastaks liiduüleselt 90% heite vähendamise eesmärgiga, kui täidetud on vajalikud eeltingimused.

„Oleme jõudnud läbirääkimistes olulisse faasi, kus pannakse paika olulised nurgakivid eesmärgi saavutamiseks,“ ütles Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. „Juba tänu varasemalt kinnitatud Eesti seisukohtadele oleme mitmed kuud saanud läbirääkimistel konstruktiivselt osaleda, pakkudes välja selged tingimused, mis tagaksid kõigile liikmesriikidele õiglase võimaluse eesmärkide täitmiseks. Peame tagama, et seatavad sihid oleksid ka reaalselt saavutatavad.“

Eesti toetab võimalust kasutada piiratud ulatuses rahvusvaheliselt kaubeldavaid kasvuhoonegaaside ühikuid, kui need ei kahjusta ELi konkurentsivõimet ega siseriiklike kliimaeesmärkide täitmist. „Sisuliselt tähendab see, et juhul kui riigid rahastatavad taastuvenergia, metsastamise vms projekte Euroopast väljaspool,  arvestatakse sellega seotud kasvuhoonegaaside sidumine ELi eesmärkide täitmisse. Oluline on, et loodav süsteem oleks läbipaistev, reeglitega ega tooks kaasa suurenenud halduskoormust,“ kommenteeris Klaas.

Eesti toetab nii bioloogilise kui ka fossiilse CO2 tehnoloogilise sidumise arvestamist riigi heite vähendamisel, eriti kui seotud süsinikust tehakse pikaajalisi tooteid. Arvestus peab toimuma rangete kvaliteedinõuete alusel ega tohi seada väiksemaid ettevõtteid suurematega võrreldes ebasoodsamesse olukorda.

Lisaks toetab Eesti, et kliimaeesmärkide täitmisel kehtiksid paindlikkused eri sektorite vahel. Kui ühes sektoris õnnestub heidet kiiremini vähendada, peaks see võimaldama teises sektoris aeglasemat vähendamist, keskendudes heite vähendamisele tervikuna.

90% heite vähendamise eesmärk aastaks 2040 on Euroopa Liidu ülene, mis ei kohaldu otse liikmesriikidele ning hõlmab ka neid sektoreid, mis ei kuulu liikmesriikide heitkoguste arvestusse: rahvusvaheline merendus ja rahvusvaheline lennundus. Täiendava võimaluse heitkoguseid vähendada annab ka CO2 tehnoloogilise sidumise tehnoloogiate arendamine ning eesmärkide täitmisel arvesse võtmine. Euroopa Komisjon näeb uutel tehnoloogiatel suurt rolli eesmärgi täitmisel.

Eesmärgi jaotamine liikmesriikide, sektorite ja poliitikavaldkondade vahel lepitakse kokku EL valdkondlikes õigusaktides, mis algavad 2026. aasta jooksul.

Liikmesriikide vahel soovitakse kokkulepe eesmärgi ja soodustavate tingimuste osas leida septembris toimuval ELi keskkonnanõukogul. Euroopa Parlament on koostamas samal ajal oma positsiooni, millele järgnevad kolmepoolsed läbirääkimised.

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade