27.08.2025
Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisel istungil oli tähelepanu keskmes rahandusministeeriumi esitatud suvine majandusprognoos.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann märkis, et mahukad kaitseinvesteeringud põhjustavad jooksevkonto puudujäägi ajutise suurenemise. Riigikaitsekulu kasvab järgmisel aastal 5,3 protsendini SKP-st.
Akkermann ütles, et prognoosi kohaselt maksutulud kasvavad, maksukoormus stabiliseerub ja see on 2026. aastal allpool 36 protsenti.
„Tänavu väheneb eelarvepuudujääk maksutõusude toel 1,0%ni SKPst, kuid kasvab järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu 4,0%ni SKPst,“ nentis Akkermann. Ta lisas, et järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb ja jõuab aastaks 2029 2,8%ni SKPst.
Akkermann tõi esile asjaolu, et möödunud aastal oodatust väiksemaks kujunenud defitsiit väheneb sel aastal tänu maksutulude kiirele kasvule veelgi. Tuleval aastal kasvab puudujääk peamiselt tulumaksumuudatuste ja riigikaitsekulude kasvu tõttu.
Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoosib ministeerium 5,4 protsenti. Akkermann viitas rahandusministeeriumi hinnangule, et inflatsiooni aeglustumist 3,5 protsendini oodatakse 2026. aastal, kui toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb.
Valitsussektori võlakoormus püsib 2025. aastal stabiilsena, ulatudes väiksema eelarvepuudujäägi ja soodsama intressikeskkonna mõjul 23,3% SKP-st, mis on 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem.
Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal ja jõuab prognoosi kohaselt aastaks 2029 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st ehk 417 miljoni euroni.
Prognoos näitab, et majanduse aeglane taastumine jätkub. „Optimismi sisendab majanduskasvu tõus ülespoole, kui tänavuseks aastaks ootame 0,8 protsendilist SKP kasvu, siis tuleval aastal 2,5 protsendini,“ toonitas majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas.
„Tunnustust väärivad ettevõtjad, kes on keerulises olukorras suutnud viia majanduskasvu tõusule,“ märkis Reinaas. Ta lisas, et samas peame tõdema, et ebakindlus majanduses on jätkuvalt suur. Kindlustunde loomiseks on vaja luua tingimused, et suureneks välisnõudlus ja paraneksid ekspordivõimalused. „Majandust ja välisnõudlust mõjutavad ka USA kehtestatud tollitariifid, mis nõuavad kohanemist uue olukorraga,“ märkis Reinaas.
Prognoosi kohaselt liigume positiivses suunas, mis näitab Eesti ekspordipartnerite majanduse kosumist viimase paari aasta raskustest ja nõudluse suurenemist Eesti kaupade järele. Ootuste kohaselt peaksid nii ettevõtete kui ka majapidamiste investeeringud pöörduma 2025. aastal taas kasvule.
Komisjonides täna arutusel olnud suvine majandusprognoos on valitsusel aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Riigieelarve seaduse eelnõu antakse Riigikogule üle septembrikuu lõpus.
Allikas: Riigikogu uudised
