Linnahoolduse asutuse töötajad loovad väikelinnas Tõrvas ilu linnaaedniku Heli Otti kavandite ning näpunäidete järgi. Lilli istutati sel aastal rohkem kui kunagi varem.

Tõrva linnaaednik Heli Otti hakkas kevadsuvise kaunistamise kavandeid kokku panema üsna varakult – juba vana aasta sees. Jaanuari esimesel nädalal pidi Kanepi aiandile lilletellimus esitatud olema. Lillekarkassid tegid valmis ja keevitasid kokku Tõrva linnahoolduse mehed.

«Lilli istutame linnaväljakute peenardele ning pottidesse kahes jaos. Esimene istutus on sõltuvalt ilmastikust kas aprilli lõpus või mai algul. Siis paneme kasvama põhiliselt võõrasemasid ja sarvkannikesi,» rääkis Otti. Suvelilli istutati sel aastal rohkem kui kunagi varem – võõraemasid seitsesada ja sarvkannikesi nelisada.

Teine istutus oli jaanipäeva paiku ning tõi linlaste ja külaliste silme ette petuuniad (45 potti) ning pelargoonid (25). Neid jagus nii sildade äärde laternapostide külge, purskkaevuväljakule kui ka südalinna nelja suurde lillekasti.

«Suvekaunistusi hooldavad tänavakoristajad ning ka linnahoolduse mehed,» kõneles Otti.

Igal aastal midagi uut

Igal aastal mõeldakse välja midagi uut ja omanäolist. Näiteks sel aastal püüdsid pilku kesklinna liiklussaare kaunistused.

«Ega me neid lillesülemeid sinna päris omapäi panna tohtinudki. Selle kaunistuse püstitamise kooskõlastasime Kagu teedevalitsuse Valga osakonna liiklusohutuse peaspetsialistiga,» rääkis aednik.

«Kui külmad saabuvad ja lilled närbuvad, koristame jäänused ära ning hakkame mõtlema talviste kaunistuste peale. Kavandid on juba olemas ja ettevalmistused tehtud,» ütles Heli Otti.

Väikelinnas on väga palju ka pidevat hoolt vajavaid puid ja põõsaid ning muruplatse, metsaaluseid, jõekäärusid ja veel palju muud. «Puude ja põõsaste hoolduslõikus on väga töömahukas. Kuid oleme püüdnud aastaga ikka nii-öelda ringi peale saada. Kui taimed väga ära kasvavad, siis on neid hoopis raskem kujundada,» selgitas linnaaednik.

Heli Otti sõnul oli pidevalt käigus kolm murutraktorit. Linnahooldusel on veel neli trimmerit, kolm mootorsaagi, hekipügaja ja traktor. Tarvis oleks kindlasti üht universaalset traktorit, millega tänavaid pühkida, lund lükata, lehti koguda jne. Linnaaednik arvas, et ehk edaspidi hakkab linnavalitsus ja volikogu selle peale ka mõtlema.

«Tänavakoristajad on meil väga tublid. Neli aastat tagasi kadusid küll lilled peenardelt ära, kuid nüüd pole enam vargusi olnud. Mõned taipamatud sõidavad jalgrattaga üle lillepeenarde küll, aga mis sinna ikka parata,» arutles linnaaednik.

On ka neid, kes ei hinda ilu

Kui olime autoga Tõrvale ringi peale teinud ja näinud, kui palju tuleb teha tööd, et linn ilus ja elamisväärne oleks, jõudsime lõpuks kaunisse Õhne jõe orgu. Seekord aga seal kaunis ei olnudki: prügikast oli keset teed tühjaks valatud ning jõkke visatud. Sama rada oli läinud ka istepink. Ümberringi vedelesid paberid, tühjad pudelid ning kõiksugu muu praht.

«Arusaamatu, kuidas mõned inimesed ei oska ilusast kohast ja teiste tööst ning vaevast lugu pidada. Õnneks on niisuguseid meil suhteliselt vähe. Enamik tõrvalasi oskab ise ilu luua ja teiste kätetööst rõõmu tunda,» ütles Heli Otti.