Reedel Karalas toimunud riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni korraldatud looduslähedase küla päeval osales üle kolmveerandsaja huvilise kõikjalt Saare maakonnast.

„Nii tänulikke inimesi kohtab harva. Meilt lahkudes nad tänasid, kallistasid ja paljudel tulid pisaradki silma. Inimesed jäid rahule. Meile oli see kõige suuremaks tunnustuseks,“ oli Karala külaelu arendamise seltsi eestvedaja Kaja Juulik külaliste tähelepanust liigutatud.

„Selle teemapäevaga me propageerime jätkusuutlikku säästlikku eluviisi. Karala küla on selleks väga ilus näide. Kaitsealal elades hoiavad inimesed ümbritsevat looduskaunist keskkonda. Siin on väga palju heakorrastatud talusid. Kõik hooned on sobitatud looduskeskkonnaga. Midagi ei riiva siin silma. Karala on ehedaks näiteks, mismoodi Natura kaitsealal külaelu edendada,“ hindas loodusharidusspetsialist Kadri Kullapere külainimeste hoolivust, heasoovlikkust ja tahet koos maaelu edendada.

Pärast Lümanda vallavanema Toivo Vaigu tervitussõnu andis külalistele väga selge pildi küla arengust valla arendusspetsialist Katrin Trumann. Külaseltsi tegevusest tegi ülevaate Kaja Juulik.

Karala külal on oma hümn, mille seltsi liikmed ette kandsid. Külapäevaliste tähelepanu paelus keraamika-, foto- ja käsitöönäitus. Seltsimajas kostitati külalisi peedileiva ja sibulakookidega.

Pärastlõunal käisid külapäevalised Muruka turismitalus, kus looduslike ainetega massaaži pakutakse, heakorrakonkursile esitatud Ülgape ja vana taluarhitektuuri eeskujul taastatud Kaju talus. Kõigist majapidamistest said uudistajad positiivseid elamusi.

„Lääne-Saaremaa üllatas meid meeldivalt. Olen ammu igatsenud siia sõita. Nüüd sai see siis tänu looduskaitsekeskusele teoks. Varem oli nagu Ida-Saaremaal elu hoogsam. Täna võime siin kõik näha, kui kiiresti on muutunud külapilt Lääne-Saaremaal. Jõudu ja jaksu Karala inimestele ka edaspidiseks!“ soovis Orissaare kandi mees Helmut Velviste.

Õhtupoolikul demonstreeris Kaja Juulik koos poja Priiduga Roopa lahe ääres kiviaia lappimist. Aarne Juulik küttis külaliste tarvis suitsusauna. Hüva leili maitsnud inimesed kiitsid saunameest. Mere äärde püstitatud suure risti juures langetati pea laevaõnnetustes hukkunuid mälestades.

Enne ärasõitu ragistati ajusid viktoriiniküsimustele vastates. Nutikamaid autasustati Karala küla markidega. Külal on ka oma raha.