Valitsus kiitis heaks järgmise paketi ettepanekuid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Tegemist on taastuvenergia direktiivi (RED III) alusel kokku pandud mahuka muudatuspaketiga, mis muu hulgas lihtsustab asjaajamist, toetab looduskeskkonda arvestava biomassi kasutust ning loob ühise kontaktpunkti taastuvenergia projektide tõhusamaks menetluseks.
Direktiivi eesmärk on kiirendada taastuvenergiale üleminekut keskendudes eelkõige loamenetlustele. „Vaatasime menetlused põhjalikult läbi ja selgus, et Eestis jõuab keskmine taastuvenergia projekt ehitusloast kasutusloani oluliselt kiiremini kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Selleks, et menetlust veelgi sujuvamaks muuta, loome Eestis ehitisregistri näol ühise kontaktpunkti, mis aitab taastuvenergia projekti rajajal taotleda kõik vajalikud load ühe platvormi toel,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Ka transpordisektorit ootavad ees olulised muudatused. Halduskoormust vähendava muudatusena vabastatakse meie kütusettevõtted kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustusest, tuntud nn AÕKSi 6% kohustusena. Sealjuures tunnistatakse kehtetuks heitmete vähendamise kvootide süsteem (tuntud kui UER süsteem), mida on varjutanud vastuolud ja mille kasutamise mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid juba on lõpetanud. Neid muudatusi toetavad ka kütusemüüjad, kes on juhtinud tähelepanu senise süsteemi ebaefektiivsusele. Muudatuse tulemusel väheneb märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormus ja seeläbi hinnasurve lõpptarbijale.
Lisaks võimaldatakse edaspidi transpordisektori taastuvenergia eesmärkide täitmisel kasutada ka veeldatud biometaani. Selline paindlikkuse suurendamine võimaldab senisest suuremas mahus kodumaist biometaani kasutusele võtta pikamaatranspordis ja laevanduses.
Eelnõuga seatakse paika ka õiguslik raamistik vesiniku kasutamiseks tööstuses ja transpordis. “Näeme, et nii tööstuses kui ka transpordis hakkab vesinik lähiaastatel aina enam kasutust leidma. Näiteks on pilootprojektide raames Eestis valmimas sellel aastal juba ka esimene vesinikutankla,” selgitas minister Sutt.
Vesinikutehnoloogiate kasutamisele aitab hoogu anda päritolutunnuste süsteem, millega vesiniku kasutajad saavad tõendada, et kasutavad oma protsessides taastuvat vesinikku näiteks fossiilkütuste asemel. Selliselt saab täita ESG või oma riiklikke taastuvenergia eesmärke.
Lisaks näeb direktiiv ette, et kui elektrisõidukite laadimispunktid on valmidusega pakkuma kahesuunalist ja nutilaadimise funktsioone, peavad need vastama võrguettevõtte kehtestatud tehnilistele tingimustele. See tähendab, et soovi korral on võimalik elektriautode akudesse talletatud elektrit uuesti võrku müüa ja sealjuures tulu teenida – see võib tähendada otsest tulu mitusada eurot aastas. Elektriautode omanikele loob selline lahendus võimaluse odavalt ostetud elekter kallimate tundide ajal võrku kasumiga maha müüa või enda energiavajadusi katta elektriauto aku toel. „Laadimistaristu ettenägelik arendamine annab pikemas vaates võimaluse targemaks ja tõhusamaks võrgu juhtimiseks,“ märkis minister Sutt.
Ühe muudatusena laienevad biomassi säästlikkuse nõuded, mis hakkavad kehtima suuremale hulgale soojus-, elektri- ja jahutusenergiat tootvatele ettevõtetele, mis kasutavad biomasskütuseid. Kui varem kehtisid nõuded vähemalt 20 MW tootmisvõimsusega ettevõtetele, rakendatakse edaspidi neid juba alates 7,5 MW tootmisvõimsusest. See tähendab, et 36 uut tootmisüksust, peamiselt suurettevõtete tütarettevõtted, peavad taastuvenergiaks kvalifitseerumisel vastama säästlikkuse kriteeriumitele. Neile vastamine on oluline tagamaks, et biomassi kasutamine energeetikas toetab kliimaeesmärke ega kahjusta elurikkust. Täiendav sertifitseerimise kulu ettevõtetele jääb paari tuhande euro kanti.
Järgmise sammuna läheb eelnõu riigikokku. Oluline on märkida, et praeguse eelnõuga võetakse RED 3 direktiiv üle osaliselt. Transpordisektorit puudutavad RED 3 direktiivi sätted on veel välja töötamisel.
Allikas: Kliimaministeeriumi 24.07.2025 pressiteade
